Reformierakonna tulumaksureformi elluviimine neelaks aastas 470 miljonit eurot ja sellisena on see erakondade antud valimislubadustest kõige kulukam, selgus teisipäeval avalikustatud rahandusministeeriumi analüüsist. Kõnealune reformiplaan näeb ette lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi kehtestamist ning 700-eurost tulumaksuvabastust kõigile inimestele. 

Aivar Sõerd ütles ERR-ile, et sisuliselt tähendaks reform tööjõumaksude langetamist. Samal ajal lubab Reformierakond ka riigieelarve nelja aastaga tasakaalu viia, kui majanduskasv on tavapärasest tugevam.

Küsimusele, kas need kaks lubadust ei käi üksteisele vastu, kuna tulumaksureform suurendab riigi kulutusi veelgi, vastas Sõerd, et riigi rahanduses on tõepoolest praegu väga keeruline olukord.

"Me läksime päris suurde defitsiiti seoses kriisidega, aga see juhtus suuresti selle tõttu, et juba tükk aega enne selle kriisi puhkemist, kui majanduses olid head ajad - ja eelarvepoliitika peab olema selline, et headel aegadel kogutakse eelarvepuhvreid, kriisi ajal minnakse defitsiiti ja kasutatakse neid puhvreid - olime me ära unustanud, kuidas headel aegadel peab käituma ja meil polnud pandeemia puhkemisel 2020. aastal eelarvepuhvreid," rääkis ta.

Aastatel 2005-2007 rahandusministri ametit pidanud Sõerd meenutas, et Eesti eelarve tehti toona ülejäägiga, Lätis aga ei peetud väikest defitsiiti probleemiks ja kui lahvatas finantskriis, vajas Läti teiste riikide finantsabi ning väljus kriisist korraliku võlakoormaga, mida polnud kasutatud investeeringuteks, vaid jooksva eelarvepuudujäägi katteks.

Sõerdi hinnangul on praeguse kriisi ajal Eestis midagi sarnast juhtunud, sest headel aegadel, aastatel 2017-2019 jäid reservid kogumata. "Möönan, et meie riigi rahanduse seis on väga kehv," nentis ta.

Sõerd tunnistas, et eraldi ei ole tulumaksureformi katteallikaid Reformierakonna programmis välja toodud, aga nende leidmiseks tuleks üle vaadata kogu riigiaparaat ja -eelarve.

"Meil on ju räägitud nullbaasilisest eelarvest, eelarverevisjonist. Tegelikult tuleb vaadata tõesti rohkem eelarvekuludele otsa, siin on võimalik kogu riigiaparaati efektiivsemaks muuta," ütles riigikogu liige. "Ma ei räägi niisama - olen ise olnud maksuameti juht ja mäletan, kuidas näiteks e-maksuameti loomine 20 aastat tagasi muutis riiki tunduvalt efektiivsemaks."

Sõerd lisas, et maksude kokkukogumise it-lahendus andis tohutu efekti ja kulude kokkuhoiu ning seega oleks vaja ka riigi teisi tegevusi tõhusamaks muuta ja it-lahendusi parandada. Samas märkis ta, et nii suurte sammude ettevõtmine teeb järgmistel aastatel eelarve koostamise keeruliseks.

EL-i puudujäägireeglite täitmine nõuab suurt pingutust

Eelmise aasta eelarvepuudujääk oli siiski väiksem, kui oli prognoosinud rahandusministeerium. Tuleva aasta eelarve koostamisel, mis algab juba aprillis, sellest Sõerdi sõnul palju abi pole. Eesti Pank prognoosib tänavuseks lausa 4,6-protsendilist defitsiiti ja seega on suur pingutus see, et saada üldse kolmeprotsendilise puudujäägi raamidesse, mida näevad ette Euroopa Liidu eelarvereeglid. Need pandi pandeemiaastateks pausile, kuid tõenäoliselt jõustuvad need järgmisest aastast uuesti.

"Sealt edasi tuleb juba hakata puudujääki vähendama. Aga eeldame oma valimisprogrammis, et majandus läheb kasvule," sõnas Sõerd.

Reformierakonna tulumaksureformi sihtgrupiks on Sõerdi sõnul praegu niinimetatud maksuküüru sisse jääv osa inimestest ehk need, kelle sissetulek jääb vahemikku 1200-2100 eurot.

"Selles vahemikus on umbes kolmandik tulusaajatest," lausus Sõerd. "Toon näite, et kui 1200 euro suuruse sissetuleku juures on maksuvaba tulu 645 eurot, siis sealt ülespoole hakkab see järsult vähenema ja jõuab 2100 euro juures nullini. Näiteks õpetajal, kelle keskmine palk peaks sellel aastal jõudma 2048 euroni kuus, jääb maksuvaba tulu määrast, sellest 654 eurost järele ainult 38 eurot."

Reformi kulukus tuleb Sõerdi sõnul osalt ka sellest, et kõnealune maksuküür on püsinud muutumatuna kuus aastat, samas kui palgad ja tulud on kiiresti kasvanud ja igal aastal jõuab järjest rohkem inimesi kõrgema maksustamise tsooni.