Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei toeta Vene režiimi kukutamist ning hoiatas, et Vladimir Putini ametijärglane võib temast hullem olla. Naastes Müncheni julgeolekukonverentsilt, kinnitas Macron seda seisukohta ka Prantsuse ajakirjanikele. Konverentsil rõhutas Macron, et Vene küsimusele tuleb Euroopa julgeoleku tagamiseks lahendus leida.

Emmanuel Macron rõhutas ajakirjanikele, et sõda Venemaa ja Ukraina vahel lõppeb rahulepinguga, mitte Ukraina sõjalise võiduga Venemaa üle, mille käigus Ukraina suudaks Vene väed välja tõrjuda ka pikalt okupeeritud Donbassist ja Krimmist, vahendas The Times.

"Ma tahan, et Venemaa oleks Ukrainas alistatud ning ma tahan, et Ukraina suudaks oma positsiooni kaitsta, kuid ma olen kindel, et [sõja] lõpp ei tule sõjalisel teel," ütles Emmanuel Macron. Kumbki pool ei suuda sõda täielikult võita, hindas Prantsusmaa president. Macron juhtis samas tähelepanu, et Vene mobilisatsiooni mõju pole nii suureks osutunud, kui varem eeldati ning Venemaa sõjalised võimed on piiratud.

Macron toetab Ukraina pealetungi läbirääkimiste taasalustamiseks

Emmanuel Macron kordas, et toetab Ukraina sõjalist vastupealetungi, kuid seda selleks, et selle najal saaks taas rahuläbirääkimiste juurde naasta. Macron lisas, et erinevalt mõnest teisest ei usu ta, et Venemaad peaks ründama Venemaa enda pinnal. The Timesi hinnangul oli see viide mitmele idaeurooplaste positsioonidele. Macron lisas, et need teised isikud tahavad üle kõige Venemaad purustada, kuid see pole olnud ega saa olema Prantsusmaa positsioon.

Prantsuse leht Le Figaro ütles, et Macroni sõnadest on näha murdejoont Euroopas, mille ühes otsas on Prantsusmaa ja Saksamaa oma rahusoovidega, teises riikide grupis on aga Balti riigid ja Poola, kes tahavad näha sõjalist võitu Venemaa üle.

Macron ei usu demokraatiat Venemaal ning hoiatas Putini alternatiivide eest

Emmanuel Macron rõhutas oma kõnes Müncheni julgeolekukonverentsil, et viimastel aastakümnetel on jõuga tehtud režiimimuutused lõppenud täieliku läbikukkumisega ning oleks raske uskuda teistsugust tagajärge Venemaal.

"Kas me tõsiselt usume, et Vene kodanikuühiskonnast kerkib demokraatlik lahendus... peale aastaid [Kremli hoiaku] karmistumist konflikti kestel. Ma väga loodan seda, kuid ma ei usu seda. Kõik teised alternatiivid Vladimir Putinile praeguses süsteemis tunduvad hullemad," sõnas president Emmanuel Macron ajakirjanikele.

Le Figaro väitel viitas Emmanuel Macron Jevgeni Prigožinile ja Nikolai Patruševile, kellest esimene on Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja ning teine Vene julgeolekunõukogu sekretär. Paljude poliitikavaatlejate hinnangul oleksid nad ühed võimalikud ametijärglased Vladimir Putinile.

Vladimir Putin on 70-aastane. Jevgeni Prigožin on 61-aastane ning Nikolai Patrušev 71. Viimastel aastatel on keskmise Vene mehe eelduslik eluiga sünnil ligikaudu 70 aastat.

Eraldiseisvalt hindas ajaloolane Stephen Kotkin intervjuus New Yorkerile, et praegu puuduvad tõendid, mis viitaks Vene režiimi kõikumalöömisele. Kotkin rõhutas, et autoritaarsed režiimid võivad sõdu kaotada, kuid nende püsimise määrab poliitiliste alternatiivide mahasurumine ning Vladimir Putin on selles osav. Kotkin juhtis tähelepanu, et Serbia autoritaarne juht Slobodan Milošević kaotas neli sõda, enne kui ta aastal 2000 kukutati.

Paljud prantslased ei toeta Ukraina relvaabi

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnavõtud on korduvalt Ukrainat ärritanud, eriti tema telefonikõned Vene presidendi Vladimir Putiniga. Samas ei ole Macron Putiniga alates septembrist telefoni teel suhelnud. Sõjandusblogi Oryx hinnangul on Prantsusmaa andnud Ukrainale märkimisväärsel määral sõjalist abi, kuid siiski väiksemal määral kui palju kriitikat saanud Saksamaa.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles hiljuti, et tema hinnangul on Macron muutunud. Prantsuse leht Le Monde samas hindas, et Macroni retoorika muutus on pealiskaudne ning Prantsusmaa president tahab jätkuvalt Vene-Ukraina sõjas tasakaalu hoida.

Le Parisieni avaldatud küsitlusuuringu kohaselt toetab Prantsuse relvastuse Ukrainasse saatmist vaid 39 protsenti prantslastest ning 33 protsenti ei toeta relvastuse saatmist. Ainult 26 protsenti prantslastest arvavad, et nende valitsus peaks saatma rohkem relvastust.