Tavaliselt valmistab Putin föderaalkogule tehtavast aastakõnest mitu stsenaariumit, aga teisipäeval esitas neist ilmselgelt kõige rahulikuma versiooni, rääkis Kulikov "Terevisioonis". Radikaalsema stsenaariumi kohaselt oleks ta võinud esitada palju karmima tuumaähvarduse. Samuti oleks ta võinud rääkida võimu üleandmise plaanidest, kasvõi vihjeliselt.

Kulikovi hinnangul võis Putini kõne jagada kolmeks. Esimene osa oli pühendatud lääneriikide demoniseerimisele, justkui oleks USA ja Euroopa riigid süüdi Ukrainas käivas sõjas, et nad saadavad sinna relvi ja on kõik on neonatsid. Putini kõne kohaselt oleks nagu lääneriigid sõda alustanud ning Venemaa ainult toetab Donetski ja Luhanski oblasti elanikke, kes rünnakutes kannatavad.

Teine, kõige suurem osa kõnest oli Kulikovi sõnul nõukogudeaegses traditsioonis, kus Putin rääkis sellest, kui palju on Venemaal vilja kogutud, kui hea on riigi majandus, kui madal tööpuudus ja ta andis ka päris palju lubadusi. "Aga kui vaadata ülekandes näidatud finantsjuhtide – keskpanga presidendi ja rahandusministri – nägusid, siis nad olid üsna nördinud ilmega. Putin lubas nii palju, et seda raha riigi majandus ei suuda toota. On küll suured reservid, mida veel saab kasutada," tõdes Kulikov.

Kolmas osa Putini kõnest oli pühendatud tuumaleppele, mis võis olla vastuseks Müncheni julgeolekukonverentsile, kus lääs lubas saata Ukrainasse kõike relvastust, mis võimalik, et sõda lõpetada. "Putin pidi sellele millegagi vastama ning seepärast hakkas tuumarelvaga vehkima. Aga ka see ei olnud eriti tugev sõnum," ütles Kulikov.

Ukraina sõda oleks justkui igapäevane asi

Ainuke asi, mida võis välja lugeda Ukraina sõja kohta, oli see, et Putin märkis ära piirid – Donetski ja Luhanski oblasti – mida Venemaa hoiab ning kui Ukrainale antakse suure lennu-ulatusega rakette, siis liigutab Venemaa neid piire lääne poole, et ennast turvalisena hoida, kommenteeris Kulikov.

"Jäi selline tunne, et see sõda on meie igapäevane elu. Seal ei räägitud põhjustest, miks Venemaa üldse Ukrainas on, mis on sõja eesmärgid ja millal see võiks lõppeda. Raha hetkel Putinil on, heaolureservi kogutud summad lubavad tal veel vähemalt kaks aastat samas tempos elada, sõda pidada ja inimesi tappa," tõdes Kulikov.

Loodeti vihjeid võimu üleandmise kohta 

Kulikovi hinnangul võis jõustruktuuride juhtide näoilmete põhjal arvata, et nad ilmselt ootasid vihjeid võimu üleandmise kohta. "Aga Putin ütles vastupidiselt ootustele, et presidendivalimised toimuvad plaanipäraselt järgmisel aastal. Mõned eksperdid hindasid, et see pahandas neid," lisas Kulikov.

Tema sõnul räägitakse ka, et Putini tervis ei ole enam väga hea ning seepärast tahetakse ta pehmelt asendada, anda talle mingi soliidne amet ja ta riigi juhtimisest kõrvale suunata.

"Üks tähtis teema oli veel Putini kõnes: ta ütles, et need oligarhid, kellel oli raha Euroopas ja Ameerikas, on suur risk Venemaale. Kuna nende varad on seal arestitud, siis nad on lääneriikide poolt mõjutatavad. Samas nad juhivad mitmesuguseid strateegilisi ettevõtteid ning neil on suur võim Venemaal," ütles Kulikov. Putin näitas sellega, et need oligarhid ei ole enam tema esimese ringi toetusbaas Venemaal. Sellega püüdis ta demonstreerida, et on rahva enamusega, kes pole nii rikkad, märkis ERR-i ajakirjanik.

Kadõrov ja Prigožin puudusid

Kulikov kommenteeris ka seda, et auditooriumist puudusid Wagneri eraarmee juht Jevgeni Prigožin ja Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov.

"Jah. Kadõrov on väga ettevaatlik tüüp ja tal hea intuitsioon. Kadõrovi kohta räägitakse, et ta midagi teab, mille pärast ta on peidus ega näita ennast avalikkuses," ütles Kulikov.

Prigožin olevat aga öelnud, et teda polnud sinna kutsutud, lisas Kulikov. "Aga arvestades ka viimaseid sündmusi, kus tema alluvad tulistasid kaitseministri ja relvajõudude juhi piltide pihta, siis see on suur skandaal ja seepärast teda ei kutsutud," lisas ta.