Kantar Emor andis igas valimisringkonnas vastajatele ette seal kandideerivate erakondade kolm esimest kandidaati, kellest vastaja valis välja ühe. Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul võtavad kolm esimest nime keskmiselt 80 protsenti nimekirja häältest ehk see on piisav üldistuste tegemiseks.

Kõige populaarsema erakonnana jätkab Reformierakond, kuid seda viimastel nädalatel langeva toetusega. Reformierakonda toetas 20.-22. veebruaril tehtud kandidaatide nimedega küsitluses 28,7 protsenti. Nädal varem oli peaministripartei toetusnumber 31,4 protsenti ja kahe nädala eest 32,8 protsenti. Toetuse muutus on seega olnud sel perioodil 4,1 protsenti, mis on suurem kui küsitluse veapiir ±2,22 protsenti.

Kui vahepeal rebis Keskerakond üsna EKRE kannule, siis viimases küsitluses on EKRE kindlalt teisel kohal. Viimane küsitlusperiood, mis võttis arvesse ka nn Prigožini skandaali, tõi kaasa hoopis EKRE toetuse väikese tõusu. EKRE-t toetas 18,2 protsenti, nädal varem oli erakonna toetus 16,9 protsenti.

Keskerakonna toetus aga langes 13,4 protsendile. Nädal varem oli tsentripartei toetusnumber 16,4 protsenti ehk langus oli suurem kui veaprotsent ±1,7 protsenti.

Täpselt sama suur ehk 13,4 protsenti oli Eesti 200 toetus. Nädal varem oli nende toetus 13,9 protsenti ehk nad on suutnud säilitada veebruari keskpaigas toimunud reitingu tõusu.

Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi hinnangul jääb Keskerakond selgelt varju oma reklaamipanustes võrreldes teiste erakondadega, mille tõttu jääb neil üha vähemaks võimalusi jõuda lähemale eelmiste valimiste tulemusele 23,1 protsenti.

Kahe väiksema toetusega parlamendipartei ehk Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa positsioon aga paranes. SDE toetus kerkis 10,1 protsendile (nädal varem 8,2 protsenti) ja Isamaa reiting 8,5 protsendile (nädal varem 6,4 protsenti). Need muutused on suuremad kui veapiirid ±1,51 ja ±1,42 protsenti.

Sotside toetuse kasvu seostas Voog nende lõpuks nähtavaks saanud reklaamikampaaniaga.

"Veebruaris on kasvanud oluliselt erakondade reklaamipanused, jõulisemalt on ennast hakanud reklaamima peale Reformierakonna, EKRE ja Isamaa nüüd ka Eesti200 ja sotsid. Kõik see väljendub erakondade reitingute suuremas hajususes," resümeeris Voog muutused erakondade toetustes. 

Parempoolseid toetas 2,3 ja Rohelisi 2,4 protsenti, mis on samuti paremad tulemused kui eelmise nädala 1,7 protsenti mõlemal.

Ülejäänud parteid (sh Ühendatud Vasakpartei) ja üksikkandidaadid kogusid kokku 3,3 protsenti toetust (nädal varem 3,4 protsenti).

Teoreetiline mandaatide jaotus

Kantar Emor arvutas nende toetusnumbrite põhjal ka erakondade mandaatide jaotuse riigikogus, kusjuures arvutused tehti ringkondades antavate häälte põhjal.

Reformierakond saaks praeguste protsentide pealt 34 kohta, EKRE 20 kohta, Keskerakond 14 kohta, Eesti 200 14 kohta, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10 kohta ja Isamaa üheksa kohta.

Nädala taguse ajaga võrreldes kasvas Isamaa mandaati arv kolme, SDE mandaatide arv kahe ja EKRE-l samuti kahe võrra. Reformierakond kaotas nädalases võrdluses neli ja Keskerakond kolm mandaati.

Kui selline mandaatide jaotus jääks püsima, saaks praegune Reformierakonna, Isamaa ja SDE koalitsioon 53 mandaati. Liberaalse tiiva koalitsioon ehk Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE liit saaks 58 mandaati. Kui viimases oleks SDE asemel Isamaa, oleks kokku 57 mandaati.

Reformierakonna ja Keskerakonna liit saaks 48 mandaati ehk kahe peale nad valitsust moodustada ei saaks. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon saaks kolme peale 43 kohta. Samuti ei tuleks piisavalt hääli kokku kombinatsioonil, mis jätaks nii Reformierakonna kui ka EKRE opositsiooni.

Teoreetiliselt oleks võimalik ka liit, kus poleks Reformierakonda, aga see tähendaks, et Eesti 200 või SDE peaks minema ühte valitsusse koos EKRE-ga, mida aga nende juhid on seni välistanud.

Traditsiooniline küsitlus

Emor tegi kandidaatide nimedega küsitluse kõrvale ka traditsioonilise küsitluse, kus palus vastajatel öelda vaid erakonna nime, keda nad valiksid.

Selles küsitluses toetas Reformierakonda 28,2 protsenti (nädal varem 31,0), EKRE-t 18,1 protsenti (nädala eest 17,2), Keskerakonda 13,9 protsenti (nädala eest 16,2) ja Eesti 200 13,5 protsenti (nädala eest 13,4 protsenti).

SDE toetus traditsioonilises ja erakonna brändi populaarsust mõõtvas küsitluses oli 10,4, Isamaal 9,1, Rohelistel 2,9 ning Parempoolsetel 2,2 protsenti.

Kolme koalitsiooniparteid (Reformierakond, Isamaa, SDE) toetas 48 protsenti (nädal varem 47 protsenti), opositsioonierakondi 32 protsenti (eelmises küsitluses 33 protsenti).

Poliitikamaastiku liberaalne tiib (Reformierakond, Eesti 200 ja SDE) kogus kolme peale toetust 52 protsenti (nädala eest 53 protsenti) ja konservatiivsem (EKRE, Isamaa ja tinglikult ka Keskerakond) 41 protsenti (eelmises küsitluses 41 protsenti).

Toetused vastajagruppides

Eestlastest vastajate seas oli esikohal Reformierakond 33 protsendiga (eelmisel korral 36 protsenti). Teisel kohal oli EKRE 20 protsendiga (eelmisel korral 19 protsenti) ja kolmandal Eesti 200 16 protsendiga (eelmisel korral 15 protsenti).

Isamaa ja SDE toetus eestlastest vastajate seas oli mõlemal 10 protsenti, Keskerakonnal aga vaid 6,5 protsenti.

Muust rahvusest valijate seas oli esikohal Keskerakond 42 protsendiga (eelmisel korral 45 protsenti). EKRE ja SDE kogusid 12 protsenti, Reformierakond 10 ja Eesti 200 kuus protsenti toetust.

Kui võtta aluseks vastaja sugu, siis on rohkem meesvalijaid EKRE-l - 26 protsenti meessoost valijatest valiks EKRE-t, mis on ka napilt parem tulemus kui Reformierakonna 25 protsenti. Naisvalijatest toetab EKRE-t aga vaid 11 protsenti.

Ka Isamaa valijate seas on rohkem mehi - 13 protsenti meesvalijatest annaks neile hääle. Naissoost valijatest lubab Isamaale hääle anda kuus protsenti.

Ülejäänud suuremad parteid toetuvad rohkem naisvalijatele.

Reformierakonna sai viimases küsitluses arvestada 31 protsendi naisvalijate ja 25 protsendi meesvalijate toetusega.

Keskerakonna puhul on käärid naissoost valijate suunas veelgi enam - 20 protsenti naisvalijatest annaks hääle Keskerakonnale ja vaid seitse protsenti meesvalijatest. Arvestades, et Keskerakonna toetus on suurem just eakamates vanuserühmades, on erakonna kindlamad valijad naissoost pensionärid.

Eesti 200 lubab valida 15 protsenti naistest ja 12 protsenti meestest. Sotse aga 12 protsenti naistest ja üheksa protsenti meestest.

Toetusarvud koos "ei oska öelda" vastajatega

Tulemuste esitlemisel eemaldas Emor "ei oska öelda" vastajad, mis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. "Ei oska öelda" vastajate osakaal oli viimase nädala küsitluses 22 protsenti. Nädal varem oli see 20 protsenti ja kahe nädala eest 23 protsenti.

Eestlastest vastajatest ei omanud eelistust 18 ja muust rahvusest valijatest 37 protsenti.

Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, oli Reformierakonna toetus 23 protsenti (eelmises 26), EKRE-l 14 protsenti (eelmises 14) ja Eesti 200-l 11 protsenti (eelmises samuti 11).

Keskerakonna toetus oli koos "ei oska öelda" vastajatega jaotuses üheksa protsenti (eelmises 12 protsenti), SDE-l kaheksa ja Isamaal seitse protsenti.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 20. kuni 22. veebruarini ja sellele vastas 1577 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,4 protsenti.