ERR-i uudistetoimetuse tellimusel viiendat nädalat järjest Kantar Emori tehtavas kandidaatide nimedega küsitluses langes toetus Reformierakonnale ja Keskerakonnale. Toetust kasvatasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa ja EKRE.

Voog selgitas "Aktuaalses kaameras", et võrreldes eelnevate nädalatega on muutused mõnevõrra tähelepanuväärsemad. "Võib-olla saaks üldistada, et suurema toetusega erakonnad on natukene kaotanud toetust ja väiksema toetusega erakonnad on saanud eelistust juurde," lisas sotsioloog.

Reformierakonna toetuse kahanemine võib Voogi hinnangul olla ajutine, sest osade valijate parteiline eelistus on juhuslik ning ei põhine maailmavaatel, vaid sellel, kes erakondadest on neile viimase nädala jooksul positiivsemalt silma jäänud.

Keskerakond on Voogi sõnul aga kaotanud venekeelsete valijate hääli. "Võrreldes eelmiste valimistega on venekeelse elanikkonna hulgas eelistus rohkem hajutatud, see ei ole enam nii Keskerakonna keskne kui see on olnud. Seal on ka teisi eelistus. Keskerakond juhib mitte-eestlaste hulgas natuke üle 40 protsendiga, aga see on võrreldes eelnevate valimistega oluliselt vähem ja ka võrreldes jaanuari algusega, kui see oli üle 50 protsendi ja näitas ka taastumise märke. Kuid nüüd on jälle eelistus rohkem hajutatud," rääkis Voog.

Erakondade toetusi mõjutas sel nädalal aktiviseerunud valimiskampaania. "Kindlasti üks mõjur, mis mõjutas erakondade positsioone, on see, et traditsiooniliselt erakonnad alustavad kõige aktiivsemat valimiskampaaniat kaks nädalat enne esimest valimispäeva ja eelmisel nädalal reklaamimahud kahekordistusid. See tõi rohkem pilti ka Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja Eesti 200, kes oma reklaamimahte oluliselt kasvatasid," selgitas Voog.

Viimane küsitlusperiood, mis võttis arvesse ka nn Prigožini skandaali, tõi kaasa EKRE toetuse väikese tõusu. Voog selgitas, et erakonnaga seotud skandaal tekitab harilikult kõigepealt valijates protesti ning võib skandaali sattunud erakonna reitingut tugevdada.

Voog ütles, et selle nädala reitingute järgi on teoreetiliselt võimalik tulevases riigikogus moodustada valitsus ilma Reformierakonnata, kuid see on üsna ebatõenäoline. "Siis see peab sisaldama nelja erakonda ja seal saaks olema väga erineva maailmavaatega erakonnad ehk tüli oleks kohe sinna sisse programmeeritud. Teoreetiliselt on see kindlasti võimalik, aga üsna ebatõenäoline."