Euroopas ennustatakse lähiajaks külma tuulevaikset ilma, mistõttu taastuvate allikate asemel toodetakse elektrit kivisöest, põlevkivist ja gaasist. Sellised jaamad vajavad ka rohkem CO2 kvoote. 

Kuna regulatiivselt keegi heitmekaubandust praegu muutma ei hakka, on kvoodid muutunud turukaubaks, mille hind on ligi 100 eurot tonni kohta.

Energiaekspert, Baltic Energy Partners juht Marko Allikson ütles, et CO2 hind pikas perspektiivis ainult tõuseb. "Pikas perspektiivis jah. Lähiajal on ju palju teisigi mõjureid, see sõltub sellest, kuidas meil majandusega läheb," rääkis Allikson.

Kui majandusel läheb hästi, on kvooti tarvis rohkem kasutada. "Kuna gaasi hind on oluliselt langenud, siis elektritootmises on praegusel hetkel just see koht, kus gaasielektri tootmine hakkab saama odavamaks kui söeelektri tootmine," sõnas Allikson.

Kui elektri turuhind on 13 senti kilovatt-tunni kohta, siis laias laastus põlevkivielektril moodustab 9,5 senti sellest CO2 hind, ütles Allikson. Gaasi hind on praegu langenud juba 50 euro tasemele megavatt-tunni eest.

"Tänase gaasi hinnaga ja tänase CO2 hinnaga põlevkivielekter ei ole konkurentsivõimeline meie regioonis. Jõuludest alates meie vanemad elektrijaamad ei ole töötanud, meie soojuselektrijaamad kasutavad järjest rohkem uttegaasi ja jäätmepuitu elektritootmises. Tegelikult jaanuarikuus võime öelda, et selline pool meie elektritoodangust tuli taastuvenergiast," sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Riigile on aga kvootide müük tuluallikas. Tänavuses riigieelarves eeldab rahandusministeerium, et Eesti saab CO2 kauplemistulu 411 miljoni eurot. Müügiühiku hinnaks võttis ministeerium 90 eurot tonni kohta. Kuid ka ministeerium arvestab CO2 kallinemisega, sest järgmise aasta tuluprognoos on 427 miljonit eurot.

"Riigi poolt vaadates ei ole see sugugi ainult tuluallikas. Ühelt poolt me saame siit vahendeid, mida riik saab kasutada toetusmeetmeteks, et ühelt poolt CO2 heidet vähendada erinevates sektorites. Teiselt poolt, nii mullu talvel kui ka praegu kasutatakse seda ühe tuluallikana kodutarbijatele, meie peredele, energia hinna leevenduse katteks," rääkis rahandusministeeriumi Euroopa Liidu poliitika talituse nõunik Mari Lahtmets.