Eelmise aasta suvel toimunud NATO Madridi tippkohtumisest on nii palju aega mööda läinud, et ka kõige pikemate demokraatlike protsessidega riigid on jõudnud juba Soome ja Rootsi allianssiga liitumise heaks kiita. Jäänud on ainult Türgi ja Ungari.

Seni on palju auru kulunud Türgi ja tema presidendi Recep Tayyip Erdogani tegevusele, kes nõuab Soomelt ja eriti just Rootsilt selgeid järeleandmisi. Ent samal ajal on taustal pidevalt edasi lükkunud ka Ungari parlamendi otsus.

Kuivõrd Ungari peaministri Viktor Orbani taktika Euroopa Liidus on pea kõiki protsesse takistada ja midagi välja pressida, siis on sama peljatud ka selles küsimuses. Enne on ta alati öelnud, et vastuseisu Ungaris pole ning parlament kinnitab otsuse ära. Reedel antud intervjuus tema jutt aga veidi muutus.

"Parlamendiliikmed pole eriti entusiastlikud. Mõni ütleb, et Soome liitumisega tekib 1000 kilomeetri pikkune piir NATO ja Venemaa vahele. Nähes Ukraina olukorda, on sellel kõrge sõjarisk. Mõtleme veidi, kas see on hea idee. See on geopoliitiline mure. Ma arvan, et meil on veenvaid argumente, miks seda riski võtta," sõnas Orban, jättes mulje, et tema siiski on liitumise poolt.

Seejärel ütles ta aga, et vaja oleks ikkagi mingeid lisaarutelusid.

"Peaks olema täpsustavad vestlused, eriti parlamentide vahel. Et nad ei peksaks meid samal ajal, kui nad paluvad meilt liitumist. Kui nad eeldavad meilt ausust, siis peaksid nad olema ausad Ungari suhtes," sõnas Orban.

Intervjuu teistes osades ütles ta samuti, et vaja on tõsiseid arutelusid riikide vahel. See on ilmselt ka vastus kõigile, kes seni ootasid Ungari järgmist sammu.

Tuleval kolmapäeval pidi Ungari parlament seda küsimust arutama hakkama, ent enne otsuse ratifitseerimist võivad toimuda veel mõned lisaläbirääkimised.