Saatejuht Indrek Kiisler küsis saates osalejatelt kaitseväe juhataja Martin Heremi "Ukraina stuudios" kõlanud tõdemusele, et kuna Venemaal on sõjapidamise kultuur läänest erinev ja tema taluvusvõime on oluliselt suurem, siis töötab Heremi hinnangul aeg Ukraina sõja kontekstis praegu pigem Venemaa kasuks.

"Ma ei ole sõjaväelane või sõjaväeekspert, aga ma usun, et tal on õigus. Kasvõi Venemaa inimressurss ei ole võrreldav sellega, mis on Ukrainal kasutada," kommenteeris Yana Toom.

Toomi sõnul ei ole väga reaalne lootus, et kui Venemaal muutub režiim, siis avaneb võimaluste aken muutusteks.

"Esiteks režiim ei muutu. Ma ei räägi Putinist endast, aga Putini režiim elab kuskil eraldi Putinist, võib-olla tuleb keegi teine, aga kindlasti ei tule seal homme vabasid valimisi või demokraatiat, seda ei juhtu. Teine asi on see, et endine nõukogude rahvas ehk vene rahvas on väga kannatlik ja tema valulävi on nii kõrge, et inimesed võivad majanduslikult väga kannatada ja mitte viriseda," rääkis Toom.

Toom ütles, et Venemaal keegi väga sõtta minna ei taha, aga siiski minnakse.

Ilmar Raag nentis samuti, et inimressursi mõttes on Martin Heremil õigus.

"Teoreetiliselt oleks Venemaal ka võimalik lähitulevikus viis kuni kuus miljonit inimest püssi alla kutsuda. Nende kaitseminister Sergei Šoigu väidab, et kokku oleks selline üldine demograafiline ressurss juba ligi 20 miljoni alla, aga seda juhul kui kogu ühiskond suudaks käsitleda seda kui tõelise suure isamaasõjana, mida ta praegu ei ole. Inimressursi kasutuse ulatuses on Venemaa tõepoolest oma ressursi alguses, neil on inimesi väga palju. Aga enamjaolt need inimesed ei taha sõtta minna," lausus Raag.

Raagi sõnul on esimene oluline küsimus sõjalisest vaatenurgast see, et millega lõpeb selleaastane Venemaa pealetung ja kui edukas on Ukraina vastupealetung, mida tehakse sel aastal saabuva lääne relvastuse abil. "Selles suhtes on üks murdepunkt kuskil augustis, septembris, kus mõlemad pooled on oma selle rünnaku ressursid ammendanud ja peavad vaatama, kuidas edasi," hindas Raag.

Raag märkis, et kui Ukraina ei suuda lääne pakutava sõjalise abiga vastupealetungil edu saavutada, võib läänel tekkida sõjalise abi andmise teemal küsimusi.

Raimond Kaljulaid tsiteeris ajaloolast Stephen Kotkinit, kes on juhtinud tähelepanu minevikus toimunud sõdade - Esimese või Teise maailmasõja või Venemaa Afganistani sõja või Ameerika Ühendriikide Afganistani sõja - järelmite tegemisele.

"Kuivõrd me oleksime eksinud või õigesti arvanud, kui me oleksime selle sõja esimese aasta põhjal teinud mingeid põhjapanevaid järeldusi kumb pool nendest konfliktidest väljub võitjana," lausus Kaljulaid.

"Kahtlemata on sõjaväel ja sõjaväeluurel väga hea nähtavus sellele, mis rindel toimub, mis on Vene poole potentsiaalsed võimed, aga sõjad on stiihilised ja kaootilised ja nende kulgu on ennustada väga raske," sõnas Kaljulaid.

"Mingis mõttes võib ka öelda, et Ukraina, kui nad vastu peavad, võib sellest rohkem võita, sest näib küll nii, et selle praeguse Kremli juhtkonnaga ei ole mingis kestvas rahus võimalik üldse kokku leppida. Ei saa ka välistada seda, et selles osas võib tulla mingeid muutusi. Nad võivad tulla ka varem kui me arvame. Ja võib-olla see annab Ukrainale hoopis paremad võimalused seda sõda lõpetada sellele riigile vastuvõetavatel tingimustel," rääkis Kaljulaid.

Saatejuht Indrek Kiisler palus kommentaari ka Vladimir Putini väidetele, et lääne eesmärk on Venemaa tükeldamine ja hävitamine. Kiisler küsis, kas see näitab, et Venemaa eskalatsioon strateegilise kommunikatsiooni mõttes on jõudnud haripunkti.

Ilmar Raag nõustus sellega, et sõnumite mõttes ei ole enam palju ruumi eskalatsiooniks ja ütles, et ka tuumarelvadega on juba mitu korda ähvardatud.

Yana Toomi sõnul räägitakse Venemaa tükeldamisest läänes suhteliselt avatult.

Ilmar Raag ütles, et ka tema pooldaks Venemaa tükeldamist. Yana Toom seda heaks mõtteks ei pea.

"Kui tuumariigis tekib selline kaos ja mingi sisemine vennatapu sõda ja me oleme sellele väga lähedal, siis see ei ole hea. Ma oleksin võib-olla selle pooldaja kui me oleks kuskil Austraalias. Eestis olles on raske sellist asja pooldada. Aga see retoorika on olemas. Seda arutatakse tõsiselt. Nii, et Putin ei valeta," rääkis Toom.

Raimond Kaljulaidi sõnul ei pea eestlased muretsema Venemaal tekkiva võimaliku kaose pärast. Ta ütles, et lääneliidrite mure kaosest Venemaal Venemaa lagunemise korral on seotud terrorismi ohuga ja sellega et Venemaa relvastus või isegi tuumarelvad võivad sattuda terroristide valdusse. "Selge see, et ISIS-e sihtmärgiks esimeses järjekorras ei ole sel juhul Balti riikides, vaid on ikka suuremad lääne keskused," sõnas Kaljulaid.

Rääkides Hiina pakutud rahuplaanist, et lõpetada sõda Ukrainas, ütles Toom, et see teenib Venemaa ja Hiina huve. "Selle dokumendi staatus on arusaamatu. See on lihtsalt mingi mõttepaber, mis pandi internetti üles. Sisuliselt on see väga Venemaa poole kaldu," sõnas Toom, lisades, et see kõnetab siiski paljusid inimesi Euroopas, sest inimesed on sõjast väsimas.

Ilmar Raag ja Raimond Kaljulaid märkisid, et Ukraina ilmselt ei taha sõlmida mingit rahu olukorras, kus suur osa tema territooriumist on okupeeritud.

Kõik saates osalenud poliitikud kandideerivad ka riigikogu valimistel.