Ukraina sõja kontekstis on Venemaa relvajõududele varasemast enam tähelepanu pööratud. Mitte et Venemaa naaberriikide asjaomased inimesed seda varem ei oleks teinud. Kuid laiaulatuslikku sõjategevust jätkava riigi puhul on igati põhjendatud selle võimete ja võimekuste hindamine, eriti hindaja lähipiirkonnas. Kuna meil on Soomega idas ühine naaber, on nende tähelepanekud ka meie jaoks alati teretulnud.

Tuginen Soome riigikaitse kõrgkooli poolt hiljuti üllitatud raamatule Vene sõjalisest jõust Soome lähialadel. Autor on Soome kaitsejõudude erukolonelleitnant Vladimir Panschin, kellel taga pikka karjäär sõjaväeluures. Lisaks on ta olnud ka Soome kaitseatašee asetäitjana Venemaal ja uurijana kõrgkooli Venemaa uuringute rühmas.

See uurimisrühm korraldab järjekindlalt ka Venemaa-teemalisi rahvusvahelisi seminare. Viimane toimus kahepäevasena veebruari keskel ja asjahuvilistele panin loo lõppu ka lingi seminari esimese päeva videole. Sealt leiab lingid ka järgmistele sessioonidele.

Kuid tagasi Panschini raamatu juurde. Autori sõnul korjas ka materjali kolm aastat ja tegemist on avalike allikatega. Tänu sellele on üllitis ka kõigile netis kättesaadav. Kogutud 500 märkmete leheküljest osa kasutas ta ka oma blogis, nimega "Mitä vanjat puuhaa" ehk "Mille kallal vanjad askeldavad". Viimane sissekanne näib küll olevat detsembris 2021.

Panschin näeb oma raamatut kasutatavana kõrgkooli kadettide õppetöös, lisaks on sihtauditooriumiks huvilised reservsõjaväelased ja noored kutselised kaitseväelased. Raamat pakub piisava aluspaketi Soome lähipiirkonnas olevatest Venemaa üksustest ja sellest, milliseks lahingutegevuseks neid valmistatakse.

Ülevaade algab üldpildiga Venemaa sõjaväeringkondadest, mis ei ole ka meile mingi uudis. Soome lähipiirkonnana käsitletakse Põhjapiirkonna operatiiv-strateegilist juhtimistasandit ja Lääne sõjaväeringkonda. Neist viimane puudutab juba ka meid.

Ajaloolise ekskursi kohaselt ulatub vene Lääne sõjaväeringkonna lugu 1918. aasta kevadesse, kui asutati Peterburi sõjaväeringkond. Aastal 1924 muudeti see Leningradi sõjaväeringkonnaks. Nimeliselt Lääne sõjaväeringkonnana asutati see septembris 2010, kui ühendati Moskva ja Leningradi ringkond.

Ringkonna staap asub Peterburis ja selle juhitavad üksused on laiali 26-s Venemaa föderaalsubjektis. Ehk siis paras lahmakas. Sõjaväelasi peaks kokku olema rohkem kui 400 000, ehk umbes 40 protsenti Vene armee koguarvust. Kuid seda kõike ilmselt tingivas kõneviisis, kuna Ukraina sõjaga seoses oleme muutuste ajas ja nii armee kogusuurus kui ka paljud muud küsimused näikse arengus olevat.

Küsimärgi all on kogu Lääne sõjaväeringkond kui selline. Venemaa on teatanud kavast muuta sõjaväeringkondade struktuuri ja lääne ringkond selle praegusel kujul peaks kaduma. Selle asemele tekiksid aastail 2023-2026 Leningradi ja Moskva sõjaväeringkond. Ehk siis minnakse varasema struktuuri juurde tagasi.

Üksuste osas valitseb Panschini sõnul praegu veel ebamäärasus. Vene kaitseminister Sergei Šoigu teatas mingil hetkel, et vastusena NATO ja USA tegevusele moodustatakse Lääne sõjaväeringkonnas 2021. aasta lõpuks umbes 20 uut sõjalist ühendust ja üksust. Aasta hiljem rääkis ta 12 üksuse moodustamisest. Kuid seni ei ole ametlikku teadet, et uusi üksusi oleks loodud. Ja ei ole ka päris selge, kuidas vähenes eesmärk 20-lt 12-le. Kuid see on juba tehniline pisiasi, kui nii sobiks öelda.

Meid puudutab Venemaa relvajõudude puhul ka nende merevägi. Vene Balti mere laevastiku alustest enamus paiknevad Baltiiskis. Peterburi külje all olevas mereväebaasis on aga selle eest Balti mere laevastiku ainus operatiivkasutuses olev allveelaev. Kuigi tegelikult liigub meie vete lähistel allveealuseid ikka rohkem, valdavalt Kilo II klassi omi, osa neist on aeg-ajalt hoolduses või proovireisil. Kuid Balti meri olla üldiselt mereväealustele kitsa- ja madalavõitu.

Venemaa seni veel Lääne sõjaväeringkonna nime kandva struktuuri põhiline vastane on loomulikult NATO. Ja see liit on teatavasti laienemas Soome ja Rootsi võrra, mis muudab Venemaa jaoks olukorra regioonis varasemast keerulisemaks. Kuid nagu öeldakse: kes see tegi? Ise tegi!

Panschini raamatust tuleb välja ka Venemaa sõjaväe käitumismuster, mida näeme Ukrainas. Nimelt on Vene sõjapidamises kesksel kohal rünne. Seda on näha kasvõi ohvitseride väljaõppes – eri tasandi komandöre treenitakse ründama ka kaitses olles. Lisaks on Venemaa sõjapidamisele omane ulatuslik vägivalla kasutamine, mis on samuti Ukrainas hästi näha.

Vene sõjalises mõtlemises nähakse lisaks vastase üksuste hävitamisele ette ka selle tegevust toetava infrastruktuuri hävitamine. Siht on vastaspoole relvajõudude ja elanikkonna kaitsetahte nõrgendamine ja mahasurumine.

Panschin tõdeb, et praegu on paljudest Soome idapiiri taga olevatest üksustest järel vaid raamid, suur osa jõude on viidud Ukraina rindele. Kuid ta toonitab, et baasid on endiselt olemas ja neis on vähemalt tuumikmeeskond, mis koosneb tihti küll kutsealustest ja nende koolitajatest. Nende üksuste täitmisel ja uute loomisel saab kindlasti olema raskusi. Üks põhjustest on kasvõi ohvitseride nappus kõigil tasandeil. Sõda on rivisid tublisti harvendanud ja ohvitseri väljaõpe võtab aega.

Kuna piiritagustel aladel nähakse põhivastasena NATO-t, siis võib eeldada, et Lääne sõjaväeringkonda võidakse tugevdada muude ringkondade arvelt. Endise võimsuse ületab sõjaväeringkond Panschini hinnangul alles 2030. aastate alguseks. Kuid ta toonitab, et Venemaa õpib ka Ukraina sõjast, selle mõtlemise ründeiseloom püsib ja koos sellega ka oht naabritele. Vähemalt puhtalt sõjalises plaanis. Poliitilised muudatused võivad olukorda muuta, kuid neid ei oska me ette arvata. Ehk valmistugem halvimaks ja lootkem parimat.

Viited lugemishuvilistele

• Venäjän sotilaallinen voima Suomen lähialueilla : Pohjoisen operatiivisstrategisen johtoportaan ja Läntisen sotilaspiirin joukot sekä niiden taistelun kuva - Doria
• Russia Seminar 2023 - Day 1 (Sessions 1,2 & 4) - YouTube
• Venäjän sotataidossa on yksi taistelulaji ylitse muiden, kirjoittaa Vladimir Panschin - Kotimaa | HS.fi
• Venäjän armeija käyttää silmitöntä väkivaltaa – Asiantuntija selittää, mistä se johtuu - Kotimaa | HS.fi
• Tutkimus: Venäjä ei pysty vielä vuosiin lisäämään sotilaallista voimaansa Suomen lähialueilla - Kotimaa - Ilta-Sanomat
• "Mitä vanjat puuhaa?" (mitavanjatpuuhaa.blogspot.com)