X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Suurpankade analüütikud majanduslangusest: see on tõesti väga suur number

{{1677658260000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Mulluse neljanda kvartali neljaprotsendine majanduslangus on Euroopas kõige suurem, samas tähendab kiire nominaalne majanduskasv, et langust on raske tunnetada, tarbimine jätkub ning riigile laekub rohkem maksutulu, ütles ERR-ile SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul kukkus Eesti SKP püsivhindades ligi kahe aasta tagusele tasemele.

4,1 protsenti on väga suur number ning sellele Euroopast võrdväärset tuua on väga raske, sest isegi Rootsis, kus majandus on kehvas seisus, oli neljandas kvartalis langus vaid 0,9 protsenti, ütles Nestor.

Statistikaamet teatas, et Eesti neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1 protsenti. 2022. aastal tervikuna oli SKP langus 1,3 protsenti.

Nestori sõnul tuleb arvestada, et neid arve tagantjärele korrigeeritakse ning näiteks mullu kolmandas kvartalis oli korrigeeritud hinnangu järgi langus samuti juba kolm protsenti.

"Ja teises kvartalis oli pisike langus. Need olid tegelikult need ajad, kui Eesti majandusel läks veel päris hästi," nentis ta.

Nestori sõnul tähendab mullune kõrge võrdlusbaas, et ka tänavu jääb esimeses ja teise kvartalis Eesti majanduskasv miinusmärgiga; kuivõrd aasta teises pooles oli aga majandus juba languses, tähendab see, et tänavu peaks kolmandas-neljandas kvartalis Eesti majandus statistiliste näitajatega taas plussi jõudma ehk kasvule asuma.

"Aasta teises pooles plussiga numbrit saavutada ei ole üldse keeruline, teises pooles peaks kindlasti majanduskasv taastuma," lausus ta.

Nestori sõnul pole mulluse kahe kvartali suur majanduslangus majanduselus tegelikult väga kajastunud.

"Me räägime reaalkasvust, kus on arvestatud inflatsiooniga. Aga kui rääkida nominaalkasvust, kus ei ole arvestatud inflatsiooniga, siis mullu aasta lõpus oli viimases kvartalis tegu 12-protsendise kasvuga. Ja see on ka põhjus, miks praegune majanduslangus on statistiline, miks seda on raske majanduses endas tunnetada. On näha, et inimesed tarbivad edasi ja elu liigub edasi. See jääb tähelepanematuks, sest hinnatõus on ka nii kiire," lausus Nestor.

Eesti tööstuse jaoks on murekoht ka Põhjamaade kehv majandusseis. Sealne kinnisvarasektor praegu kiratseb, mis on viinud tellimused tööstuses väga madalale, ütles Nestor.

"Ehitusturg on seal jäänud väga-väga vaikseks ja paljude Eesti ehitusettevõtete jaoks on see olnud ee peamine turg, kus oma kaupa müüakse. Sealne taastumine kindlasti ei toimu kiiresti, see võib võtta aasta-kaks. See on madala nõudlusega periood, mis tuleb üle elada," lausus ta.

Mertsina: püsivhindades kukkus SKP kahe aasta tagusele tasemele 

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul kukkus Eesti SKP püsivhindades neljandas kvartalis ligi kahe aasta tagusele tasemele ning praeguse prognoosi järgi jätkub aastases võrdluses majanduse mahu vähenemine ka selle aasta esimesel poolel.

"Kui eelmisel aastal oli Eesti majandusele positiivse mõjuga mitmete pandeemiast taastuvate tegevusalade – muuhulgas majutuse ja toitlustuse, meelelahutuse ja vaba aja, veonduse - lisandväärtuse suurenemine, siis sel aastal peaks see mõju vähenema. Aasta esimest poolt mõjutavad nõrgem välisnõudlus ning kiire inflatsiooni ja tõusvate intressimäärade tõttu ostujõu langus," ütles ta pressiteate vahendusel.

Tema sõnul inflatsiooni oodatava aeglustumisega ostujõu langus pidurdub ning mõningase viiteajaga peaks Hiina majanduse avanemine parandama välisnõudlust.

Euroala majandus oli Swedbanki peaökonomisti sõnul sügisel oodatust veidi paremas seisus. Energiakriis ei ole küll täielikult kadunud, kuid see on praeguseks leevenenud.

Nõrgemas seisus ja viletsama väljavaatega on Rootsi majandus ning ka Soomele ootab pank selleks aastaks kerget langust. Eesti tööstusettevõtete tellimuste vähenemine on süvenenud. Tootmise ja ekspordi väljavaade esimeses kvartalis küll veidi paranes, kuid see on jätkuvalt nõrk ja ebakindel. Samuti on suurenenud ettevõtete osakaal, kelle jaoks ebapiisav nõudlus on peamiseks äritegevust piiravaks teguriks.

Samas avaldub ka rahapoliitika karmistamise mõju viiteajaga. See võib Euroopa Keskpanga, aga ka teiste suuremate keskpankade, liigse intressimäärade tõstmise ja bilansimahu vähendamise tulemusel majanduskasvu ja koos sellega, nõudluse kasvu pidurdada, tõdes Mertsina.

Jätkuvalt lisab ebakindlust majanduse väljavaate kohta Venemaa sõjategevus Ukrainas.

Tööpuudus peaks sel aastal suurenema mõõdukalt. Hõivatute arv küll väheneb, kuid eelmise aasta kiire tõus on hõivemäära juba kõrgele tõstnud. Samuti peaks palgakasv tugev püsima. Need tööturu näitajad peaksid majanduskasvu toetama, kuid samal ajal võivad hoida ka hinnakasvu kiirena – eriti, kui palku liiga hoogsalt tõestatakse.

Langus muutus laiapõhjalisemaks

Mertsina sõnul muutus eelmise aasta neljandas kvartalis Eesti majanduslangus laiapõhjalisemaks – 20 tegevusalast suurenes lisandväärtus vaid kuues, millest kaugelt kõige suurema panuse andis põllumajandus. Üle pika aja läks langusesse tehnoloogiasektori lisandväärtus – viimati vähenes see 2017. aasta alguses. Aasta kokkuvõttes ületas lisandväärtuse kasvuga tegevusalade arv vähenenud lisandväärtusega tegevusalasid, kuid see vahe ei olnud märkimisväärne.

Möödunud aastal toetas majanduskasvu enim pandeemiast taastuv majutus ja toitlustus, kuid suurimaks piduriks olid kinnisvaraalane tegevus, energiatootmine, ja kaubandus.

Eelmise aasta majanduskasvule andsid tugeva löögi energiakriis ja kiire inflatsioon ning nii sise- kui välisnõudluse vähenemine.

Aasta teisel poolel hakkasid laenukohustustega majapidamiste ostujõudu mõjutama ka kõrgemale tõusvad intressimäärad. Mitmed tegevusalad – eriti töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses - kannatasid Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu.

Ootuspärast süvenesid aasta lõpus eratarbimise ja ekspordi mahud – vähenesid nii kaupade kui teenuste eksport. Eratarbimise languse taga oli juba üle aasta kestnud ja süvenenud majapidamiste ostujõu vähenemine. Ekspordi vähenemist põhjustasid aga välisnõudluse nõrgenemine Eestist eksporditud kaupadele ning 2021. aasta lõpus toimunud ühekordne suurtehing Volkswageni tarkvaralitsentsi ekspordiga, mis tõstis siis teenuste ekspordi jaoks võrdlusbaasi kõrgele. Kuna aasta esimesel poolel eratarbimine ja kolmel esimesel kvartalil eksport suurenesid, siis nende mahud kasvasid ka aasta kokkuvõttes.

Investeeringute kasv kiirenes neljandas kvartalis 13 protsendini - selle taga olid peamiselt ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ja majapidamiste investeeringud eluruumidesse. Kui ettevõtete investeeringute kasv transpordivahenditesse oli pigem ühekordne suurem muutus, siis majapidamiste 29 protsendi suurune investeeringute kasv eluhoonetesse oli üllatav, kuna samal ajal vähenes tehingute arv kolmandiku võrra. 

Toimetaja: Marko Tooming, Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: