Riigireformiga tuleb tugevdada riigikogu rolli ja suurendada parlamendi otsustusvõimet, ütles Kallas.

Kallas lisas, et ka tulevase valitsuse liikmed peaksid riigikogu ees oma kompetentsi tõestama, et ametisse ei pandaks inimest, kellest ei parlament ega avalikkus midagi ei tea.

Kallase sõnul pole oluline, kas minister on saanud riigikogu valimistel mandaadi või tuuakse ta ametisse nii-öelda väljastpoolt.

Kriisiaegset valitsuse liiga tugevat juhtrolli otsuse langetamisel on varem kritiseerinud ka õiguskantsler Ülle Madise; samuti on erinevad poliitikud juhtinud tähelepanu sellele, et riigikogu roll riigieelarve koostamisel on väike ning piirdub mõne muudatusettepaneku ja eelarve heakskiitmisega.

Kaja Kallas: miks mitte, arutame seda

Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles "Esimeses stuudios" ministrite ristküsitluse idee kohta, et seda võib kindlasti koalitsiooniläbirääkimistel arutada.

"Jah, miks mitte. Ka Euroopa Komisjoni ees peavad volinikukandidaadid küsimustele vastama. /.../ Arutame, kui sellised ideed on (koalitsiooniläbirääkimistel) laual," lausus ta.

Kallase sõnul tuleb vaadata, kas sel juhul ei teki vastuolu põhiseadusega.

"Praegu on põhiseadusega kooskõlas see, et mandaadi (valitsusele) küsib peaminister ja tema saab määrata ministreid. Kui on nii, et mõne ministri pead lahti laskma ja uue asemele panema, siis kas see tähendab, et sa pead iga kord läbima selle parlamendiringi," lausus Kallas.

Hussari sõnul vajab riigieelarve kärpeid

Eesti 200 esimees Lauri Hussar ütles kolmapäeval algavate koalitsiooniläbirääkimiste kohta, et vähemalt vestlusest Reformierakonna juhi Kaja Kallasega jäi mulje, et kahe erakonna seisukohad on väga sarnased.

"Me leidsime nendes küsimustes, mida Kaja Kallas küsis, väga paljudes ühise keele. Suuri erimeelsusi peaaegu polnud," lausus ta.

Kristina Kallase sõnul on Eesti 200 jaoks vastuvõetamatu see, kui läbirääkimistel selgub, et suuri reforme soovivad ülejäänud kaks erakonda edasi lükata.

"See, kui selgub, et see koalitsioon ei ole valmis suuri asju ära tegema /.../ et praegu ärme tee. See on meie jaoks küsimärk – kas me tahame teha koalitsiooni, kus käib vaid vigade parandus ja peenhäälestus," lausus ta.

Hussar ütles, et sellest, milles tegelikult kokku leppida, saab täpsema aimduse kolmapäeval, kui läbirääkimistel hakatakse arutama rahandusega seonduvat.

"Aktuaalsele kaamerale" ütles Hussar hiljem, et kindlasti ei saa jätkata sellise riigieelarvega, nagu praegu on, sest see tähendaks, et aastas 2026 ulatuks eelarvedefitsiit juba 30 protsendini SKP-st.

"Kindlasti peame kaaluma kokkuhoiukohti /.../ ja kindlasti tuleb rakendada ka nulleelarve võimalusi," lausus ta.

Kaja Kallas ütles teisipäeval, et loodetust kehvemad majandusnäitajad veel sel aastal negatiivset lisaeelarvet tegema ei pane, kuid kõik uue valitsuse ministrid peavad järgmise aasta eelarvet tehes arvestama oma valdkonnas teatud kärbetega.

Reformierakond otsustas teisipäevasel juhatuse koosolekul, et teeb ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks Eesti 200-le ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale.

Nii sotsiaaldemokraadid kui ka Eesti 200 võtsid ettepaneku vastu ning läbirääkimised algavad kolmapäeval.

Eesti 200 läbirääkimisdelegatsiooni kuuluvad Hussar, Kallas ning juhatuse liikmed Margus Tsahkna ja Marek Reinaas.