"Kas eelarvet peab kokku tõmbama, mina isiklikult arvan, et jah, seda see tähendab. Et kõik ministrid uues valitsuses vaatavad oma valdkonna sisse, mida me teeme ja mida ei tee. Osad asjad käivad meil kaasa inertsist ja kui tulevad uued asjad juurde, siis ei vaadata, et võiks asjad hoopis ümber mängida," rääkis Kallas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister"

Ta tunnistas, et viimased majandusnäitajad kindlasti mõjutavad riigi sissetulekuid ning juba kolmapäeval antakse koalitsioonikõneluste alustajatele ülevaade riigi rahanduslikust seisust.

"Ma ei ole öelnud, et 2023. aastal tuleb negatiivne lisaeelarve. Mõtlesin 2024. aasta eelarvet. Kui tulud ja kulud kokku ei tule, siis pead sa suurendama tulusid või vähendama kulusid," sõnas Kallas.

Ta ütles, et Reformierakond ei ole loobunud soovist saada nelja aastaga riigieelarve tasakaalu, kuid arvestama peab sellega, et enam ei ole valimisi ja kokku peab saama koalitsiooni, kus tuleb teha kõigil oma soovides kompromisse.

"Seetõttu oli minu ettepanek, et homme alustada riigi rahanduse seisu ülevaatega, et osalistel oleks selged raamid, mis seisus me üldse opereerime."

Küsimusele, kas see võiks kaasa tuua ka maksutõusud, mida on soovinud näiteks SDE, vastas Kallas, et ta ei taha sellele vastata enne, kui on partneritega maha istunud.

Plaanis nelja osapoolega koalitsiooni

Kallas tunnistas ka, et veel eelmisel nädalal arvestas ta, et peab tegema uue valitsusliidu nelja osapoolega.

"Pean tunnistama, et kui eelmise nädala reitingute põhjal tegin analüüsi koalitsioonidest, oli minu eelistatuim variant nelja erakonnaga koalitsioon. Valimistulemus lõi aga pildi sassi ning nüüd nelja osapoolega teha oleks selge ületulistamine," rääkis Kallas.

Ta lisas, et arvestas reitingute pealt, et Reformierakond saab 32-34 kohta ning et ka Eesti 200 tulemus tuleb oluliselt madalam, mistõttu lisaks praegu välja käidud kolmele erakonnale oli eelmise nädala plaanides neljanda osapoolena ka Isamaa.

Kallas vastas ka küsimusele, kas temast võiks saada Euroopa Komisjoni volinik pärast 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi ning et kas selles võidakse samuti koalitsioonikõnelustel kokku leppida.

"Ma ei kujuta ette, et me lepiks kokku, et peaminister läheb ära. Ametikohtadega on päriselt ka nii, et see kõige viimane asi, millest räägitakse. Kui seda teha varem, siis mõeldakse kinni end positsioonidele," tunnistas Kallas.

Punamonumentide seadust tuleks muuta

Kallas kommenteeris ka presidendi otsust jätta nn punamonumentide seadus välja kuulutamata. Ta ütles, et kui tema peab otsustama, kas kiita seadus muutmata kujul uuesti heaks või avada sisulisteks muutusteks, siis eelistaks ta teist varianti.

"Minu isiklik seisukoht, et avada sisulisteks muudatusteks, aga ma ei saa riigikogu eest rääkida. Sellega ei põle niimoodi – seda saab järgmine riigikogu rahulikult arutada," sõnas Kallas.

Kallas kommenteeris ka sotsiaaldemokraadist keskkonnaministri Madis Kallase viimase hetke otsust vähendada RMK raiemahtusid ilma, et ta oleks oma otsuse seniste koalitsioonipartneritega kokku leppinud.

"Madis Kallas on keskkonnaministrina hästi hakkama saanud. Ta on teinud teemad endale selgeks. Ta on olnud põhjalik, kuulav ja kaasav. Raiemahtude asi oli soolo ja lähtus valimistest. Ja see ei olnud tema stiil. Aga üldjoontes olen tema tööga rahul," märkis Kaja Kallas.

Keskerakonna välistas eriarvamus eestikeelses hariduses

Kallas ütles "Esimeses stuudios", et Keskerakonnaga koalitsiooni tegemise takistuseks sai põhimõtteline eriarvamus eestikeelsele haridusele üleminekus.

"Põhiline küsimus mis Keskerakonnaga oli, puudutab eestikeelset haridust. See on põhjus, miks eelmine valitsus läks laiali, sest Keskerakond läks vastu hääletama eestikeelse hariduse eelnõule riigikogus. Nüüd on see vastu võetud, aga teha on palju selle elluviimisega. Kuidas Keskerakonna nägemus on, arvestades, et vahetult enne valimisi tuli neil reklaam, kuidas nemad kaitsevad vene kooli. See on see põhiline kitsaskoht, mis meil Keskerakonnaga on," lausus Kallas.