"Arvestades seda, kui palju teisi võimalusi selles riigikogus on Reformierakonnal valitsuse moodustamiseks – see on [ainult] üks neljast võimalusest teha valitsus – ja arvestades seda, kui tugev on praegu nende positsioon, siis ma ei usu, et see valitsus kestab neli aastat," rääkis Mölder "Vikerhommikus".

"Me väga tõenäoliselt näeme kuskil selle parlamenditsükli keskel valitsuse vahetust, mis toimub siis, kui üks kahest väiksemast partnerist kas ebaõnnestub milleski või saab kuidagi ära kurnatud. Mingi vahetus tuleb kindlasti. Riigikogu matemaatikat ja erakondade positsiooni vaadates on see väga tõenäoline," leidis politoloog.

Mölderi hinnangul on ka "täiesti arusaadav", kui Reformierakond keeldub valitsuse ministrikohtade jaotamisest võrdselt kolme partei vahel, nagu Reformierakonna esimees Kaja Kallas on ka juba mõista andnud.

"Mingis mõttes oleme tagasi aastates 2007-2015, kus Reformierakond domineeris ja mingeid koalitsioonivariante ilma nendeta ei olnud. See tähendab seda, et nemad saavad ainuisikuliselt otsustada, mis on mängureeglid ja loomulikult nad teevad seda ennekõike enda huvides – mida rohkem ministrikohti sul endal, seda parem," rääkis Mölder.

5. märtsi riigikogu valimistel sai Reformierakond 37 kohta, Eesti 200 sai 14 ja sotsiaaldemokraadid üheksa mandaati. Praegu tõenäoliselt opositsiooni jäävad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) sai 17 kohta, Keskerakond 16 ja Isamaa kaheksa kohta.

See tähendab, et Reformierakond saaks koalitsiooni moodustada ka Keskerakonnaga või Eesti 200-ga üksi või ka koos Isamaa ja SDE-ga. Koalitsiooni EKRE-ga on Reformierakond sisuliselt välistanud.