Erakond peab valimistulemuste kindlakstegemise toimingut õigusvastaseks, juhtides tähelepanu, et e-hääletamisel esines mitmeid anomaaliaid ja tehnilisi tõrkeid, mis seavad kahtluse alla e-hääletamisel kasutatava infrastruktuuri töökindluse ja usaldusväärsuse.

Samuti peab erakond probleemiks, et e-hääletamise süsteem ei taga valimiste üldpõhimõtete järgimist ning riigikogu valimise seaduses puuduvad elektroonilise hääletamise ja tulemuste kindlakstegemise reeglid.

EKRE esimees Martin Helme juhib tähelepanu, et valimisseadus peab sätestama kõik valimistega seotud olulised tingimused ja nõuded, menetluse ja korralduse.

"Riigikohus selgitas 2019. aastal, et elektroonilise hääletamise nõuded tuleb sätestada seadusega. Siiani ei ole mitte midagi tehtud. Olemasolev regulatsioon on sisuliselt vabariigi valimiskomisjoni suva, kes loob õigusnormid, korraldab nende täitmist ja samuti ka järelevalvet nende täitmise üle, mis on põhimõtteliselt vastuolus võimude lahususe ja õigusriigi põhimõtetega. See on toonud kaasa olukorra, kus elementaarsed turva- ja kontrollitavuse nõuded on täitmata ning valimised on mittekontrollitavad," ütles Helme.

Martin Helme sõnul on valimiste ausus ja usaldusväärsus demokraatia toimimise alus. "Kõik kodanikud ja parteid peaksid olema väga huvitatud sellest, et meie valimiste kohal ei ripu võltsimise või põhiseadusvastasuse tume vari. Selle kaebuse esitamisega seisame kõigi kodanike põhiõiguse eest kasutada segamatult ja võrdselt oma häält kõrgeima võimu kandjana ning põhiseadusliku korra säilimise eest," ütles Helme.

Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda esindab advokaat Paul Keres.

Riigikohtu pressiesindaja Arno Põder ütles ERR-ile, et kaebused vabariigi valimiskomisjoni (VVK) otsuste ja toimingute peale tuleb riigikohtule esitada VVK kaudu ja praeguseks ei ole selline kaebus veel riigikohtuni jõudnud.

"Pärast valimiskaebuse riigikohtusse saabumist on kohtul selle lahendamiseks aega seitse tööpäeva," sõnas Põder.

Keres: regulatsioon on puudulik

"Seadusest tulenev regulatsioon, mis e-hääletamise korraldust ja nende häälte kokkulugemist reguleerib, on täiesti puudulik, kui mitte öelda olematu. Ja see toob meie hinnangul kaasa selle regulatsiooni põhiseadusevastasuse," ütles Keres.

Keres viitab 2019. aasta riigikohtu otsusele, mis jättis küll rahuldamata Märt Põdra kaebuse, aga möönis otsuses, et "põhiseaduslike valimisõiguse printsiipide ja õigusriigi põhimõtte paremaks tagamiseks oleks vajalik elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid sätestada selgemalt õigustloovates aktides."

"Riigikogu seda nõu kuulda võtnud ei ole, seadust muutnud ei ole. Aga juba tookord riigikohus midagi põhiseaduse vastast selles ei näinud. Elektroonilist hääletamist lubati siis. Kui see seisukoht muutunud ei ole, ei tohiks ka seekord midagi muutuda," ütles vabariigi valimiskomisjoni juht Oliver Kask.

EKRE ja Kerese väitel on e-valimistel ka tehnilisi anomaaliaid ja puudusi. "Näiteks miks elektrooniliste häälte hulk suureneb pärast elektroonilise hääletamise lõppemist, miks on selliseid juhtumeid, kus isikud annavad elektroonilise hääle, aga siis ei saa selle kontrolliäpiga teada, et nende hääl on kohale jõudnud, annab mingeid veateateid - selliseid asju on seal päris palju," rääkis Keres.

Riigi Infosüsteemi Ameti alla kuuluva CERT-EE juht Tõnu Tammer ütleb, et EKRE väljatoodud tehnilistele muredele on lihtsad selgitused. Näiteks veateated võivad tekkida kui kasutatakse aegunud kontrolliäppi. E-valimised on auditeeritud ja ühtegi pettust pole tuvastatud.

"Kõikidel e-häältel, igal e-häälel eraldi on kirjas hääle kohta digitaalne allkiri. Täpselt samamoodi nagu lähete notaritoimingut tegema. Jutud mistahes häälte lisamisest või muutmisest tehniliselt ei ole võimalikud - elektroonilist häält meile teadaolevalt ei ole mitte kordagi Eesti riigis võltsitud," rääkis Tammer.

"Kui murekohtadele osutanud eksperdid ei ole tutvunud e-valimiste materjalidega, siis on võimalik teha ekslikke järeldusi. Igal asjal siin taga on selgitus kui vaadata sisse," ütles Tammer.

EKRE ei ole ainus, kes on seekordsed valimistulemused vaidlustanud. Kokku on valimiskomisjonile laekunud kümmekond kaebust ja teabenõuet. Muuhulgas esitas kaebuse ka Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, kelle tekst oli äravahetamiseni sarnane EKRE varasema teabenõudega.

Kaebuse menetlusse võtmisest teeb riigikohus otsuse seitsme tööpäeva jooksul.