"Julgeolek on viimase aja märksõna. Eestil pole kunagi olnud nii tugevaid garantiisid ja liitlasi: Eestis on kohal kolm tuumariiki, kes on alaliselt siin ja valmis Eestit esimesest hetkest kaitsma ja meil on tugev reservvägi," ütles Salm. "Aga et sind kaitstaks, tuleb ise töö ära teha. Et Eesti oleks kaitstud, tuleb investeerida kaitsesse, inimestesse, varudesse, laskemoona," sõnas Salm kaitseministeeriumi iganädalasel pressikonverentsil.

Ta rõhutas, et Ukraina sõja puhul on tegemist Eestile eksistentsiaalse ohuga: seal ei võidelda rindejoone pärast, seal võideldakse Euroopa aluspõhimõtete üle. "Sõja tulemus peab näitame esiteks, et agressioon ei saa ennast poliitika tegemise vahendina ära tasuda, teiseks, et Euroopas pole ruumi mõjusfääride poliitikale ja kolmandaks, et vaba maailma poliitika peab jääma selles sõjas peale. Need on Eestile eksistentsiaalsed küsimused," rääkis Salm.

"Eesti poliitika selge eesmärk on, et Ukrainal tuleb sõda võita. Kuid edu ei saa mõõta läbi selle, mis abi Euroopa paleedest antakse, sest 20 protsenti Ukraina territooriumist on okupeeritud," ütles Salm.

Tema sõnul kammitseb Lääne tegevust ressursipuudus ja eesmärgi ebaselgus. "Euroopa Liit peab andma Ukrainale lootust. Covid-19 kriisi lahendati 30 korda suurema rahasummaga, kui on antud seni toetust Ukrainale. Võimalust panustada on veel küllaga," lisas ta.

"Eesti on andud Ukrainale abi ühe protsendi SKP-st ja oleme lääneliitlastest esikohal. Oluline on innustada meie liitlasi. Neil on keeruline loobuda aitamisest, kui väiksemad riigid on teinud rohkem. Kuid järjekordset abi on aina raskem anda, sest laksemoonalaod hakkavad tühjaks saama. Venemaa kulutab ühe päevaga rohkem laskemoona, kui EL jõuab ühes kuus toota. Seepärast on peaminister Kaja Kallas ja kaitseminister Hanno Pevkur tulnud lagedale ideega, et EL hangiks miljon mürsku Ukrainale ühishankega. See peaks ergutama ka EL kaitsetööstust," rääkis Salm.

Palm: Ukraina sõja lõppu ei paista

Palm rõhutas samuti, et Eestil on vaja rohkem varusid, laskemoona, et olla valmis Eestit paremini kaitsma.

Ta esitas ka põhilisi asjaolusid, mida aasta aega kestnud sõda on tõestanud. "See pole Putini sõda, vaid kogu Vene rahva sõda, kolm inimest neljast toetab sõda. Samuti pole Vene strateegia läbikukkunud. Ta on okupeerinud märkimisväärse osa Ukrainast, iga külmtatud konflikt on vesi tema veskile. Kohe hakkab midagi toimuma Moldovas," rääkis Palm.

"Vene Föderatsioonil on ka piisavalt varusid et sõda jätkata, 1/3 nende riigieelarvest kulub sinna," sõnas ta. "Lääs oma tegevusega ei saa sõda eskaleerida, Venemaa eskaleerib ise end tarkusest ja tahtmisest, ta ei vaja meie samme selleks," rääkis Palm.

"Panen karmi mõtte siia juurde, pole põhjust loota, et Ukraina pealetung kevadel tooks kaasa murrangu sõtta. Tulevad küll võidud, aga loota, et Ukraina suudab sõjaliselt võita sellel kevadel, pole alust," ütles Palm. "Muutus sõjaväljal ei olene Ukraina tegevustest, oluline muudatus peab tekkima Putini ja tema lähikondsete peades, selles, kuidas nemad seda sõda näevad," rääkis Palm.

"Ukraina vastupanu Vene Föderatsioon alahindas, aga nende strateegilised eesmärgid pole muutunud. Ukraina peab kaardilt kaduma. Oht Venemaale pole sõjaline, see on selliste demokraatlike riikide nagu Eesti olemasolu tema piiride lähedal. Ukraina sõja lõppu kindlasti oodata ei ole. Venemaa on valmis panustama sinna meeletult ressurssi, 100 000 inimest on jätnud sinna elu, aga nad ikka usuvad, et nad on võimelised hakkama saama," lausus Palm.

Palmi väitel on Ukrainat tulistatud ka rakettidega, mis on toodetud aastal 2023 ehk täiesti uute relvadega. "Nad ei suuda enam täppislasta, aga lähimaa surmav ülekaal pole kuhugi kadunud. Nad võtavad tanke järjest juurde ja juurde, teevad kolmest ühe ja see on toimiv tank. Neil on alles kümneid tuhandeid rakette ja sadu tuhandeid mürske," lausus Palm.

Palm rõhutas, et Vene Föderatsioon jääb meile sõjaliseks ohuks aastate pärast, praegu ta meid ei ähvarda, aga pikemas perspektiivis küll. "Kaitsevõime ülesehitamine võtab aega: meil on vaja tehnikat, varusid ja sõjaväge. Et Eesti oleks sõjas valmis, peavad meil olema laod täis," rääkis Palm.

"Oleme kaitsevaldkonnale antud raha investeerinud laskemoona ja otsesesse võitlusvõimesse. Mullu hankisime rohkem laskemoona kui viimase 30 aasta jooksul kokku. Javelinide juurdevool on olnud suurem kui loovutamine. Hankes on praegu keskmaaõhutõrje koos Lätiga, soomukite hankimine 2. jalaväebrigaadile, välihaigla ost koos Prantsusmaaga. Keskendume täppislöögi võimetele, et hävitada vastase suurtükiväge. Kohe on saabumas laevatõrje raketid, mis võimaldavad 250 kilomeetri kaugusele lasta. HIMARS-id tulevad lisaks Eestis olevatele USA ja Briti süsteemidele. Tõstame ka üksuste hukukindlust," loetles Palm investeeringuid.

"Meie riigikaitse keskmes on inimene, tema valmidus. Meil on kasu ainult üksustest, mis on välja õpetatud. See loob sõdurile motivatsiooni. Väljaõpe võtab aega. See toob koormuse meie reservväele, 10 000 inimest peavad jätma oma tegevuse ja minema sõjaväkke ja sõjaaja ametitesse. Iisrael on meile eeskuju ja seal reservüksuste ülemad panustavad 90-120 päeva aastas, et olla valmis sõjaolukorras," rääkis Palm.

"Kaitseväe võitlusvõime alus on siiski laskemoon ja selle panustame aega ja ressurssi," lisas ta.