Läti kaitseväe tänavused eesmärgid on kaitsejõudude lahinguvõime tugevdamine, keskmaa õhutõrjesüsteemi arendamine, rannakaitse ja kaugmaa raketisüsteemide soetamine ning loodav kaitseteenistus.

Ligi 40 protsenti kaitse-eelarvest moodustavad personalikulud, kolmandik on mõeldud investeeringuiks. 2,5 protsendini SKT-st jõuab Läti kaitse-eelarve ülejärgmisel aastal.

"Kaitseteenistuse taasloomine ei muuda Läti riigikaitsesüsteemi põhiolemust. Toetume arengus endiselt kaitseväes teenivaile professionaalidele. Meil on professionaalne regulaararmee ja nii jääb see ka tulevikus. Meil on Maakaitse ja jätkame selle organisatsiooni arendamist. Täiustame ka reservväelaste süsteemi. Ja kaitseteenistus või kohustuslik ajateenistus tuleb kõigele sellele lisaks, professionaalsusel põhineva kaitsesüsteemi lisaväärtus, mis annab meile võimaluse laiendada reservväelaste osa," selgitas Läti kaitseväe komandör kindralleitnant Leonids Kalninš.

Üha suurenev kaitse-eelarve ajendab kaitseministeeriumi tõhustama kontrolli raha kasutamise üle. Nii plaanitakse kaitseministeeriumi juurde luua sisekaitsebüroo, nagu juba tegutseb siseministeeriumi haldusalas.

Praegu on palju segadust kaitseväele mõeldud 220 miljoni euro suuruse toiduhanke üle. Viieks aastaks kavandatud hanke võitis väikefirma Zitari LZ. Hanget on ette valmistatud mitu aastat, et kindlustada armee varustamine toiduga sõja või kriisi korral. Uus kaitseminister Inara Murniece alustas hanke kohta teenistuslikku juurdlust, sest on võimalik, et hankekomisjoni liikmed on toime pannud rikkumisi. Endine kaitseminister Artis Pabriks peab toiduostuskandaali poliitiliseks kättemaksuks.