Hussari sõnul lepiti koalitsiooniläbirääkimistel Ida-Virumaa teemal kokku kaks asja: eriesindaja määramine ja uue investeerimisfondi loomine.

"Ida-Virumaas leppisime kaks asja kokku: üks on Ida-Virumaa eriesindaja määramine – tegu oleks valitsuse eriesindajaga – kes tegeleks seal operatiivselt akuutsete probleemide lahendamisega ja aitaks Ida-Virumaad kõikvõimalikul moel, nagu keerulisemat piirkonda tuleks aidata. Teine asi on Ida-Virumaa investeerimisfondi loomine, mis aitaks kaasa Ida-Virumaad arendada," lausus ta.

Kui palju raha Ida-Virumaa fondi pannakse, pole Hussari sõnul veel kokku lepitud, sest Ida-Virumaale laekub ka Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist 340 miljonit eurot, millest 20 miljonit on siiani kasutatud, investeerides magnetite tehase loomisesse.

Hussari sõnul ollakse koalitsiooniläbirääkimistel seatud graafikus, 16 punktist on läbi käidud viis ning kuigi on ka teemasid, mis on eriarvamuste tõttu korraks kõrvale tõstetud, on õhkkond konstruktiivne.

"Me vaidleme, on küsimusi, milles me kokku ei lepi ja tõstame need teemad kõrvale ja tuleme (läbirääkimiste) lõpus nende juurde tagasi. No seal (kõrvaletõstetud teemasid) on. Ma kahjuks ei saa kõiki teemasid avada, sest me tuleme nende juurde tagasi," lausus ta.

Hussari sõnul on endiselt eesmärk jõuda tasakaalus riigieelarveni, kuid arvata ei tasu, et rahandusministeeriumi poolt välja käidud 750 miljoni euro suurune defitsiit aasta või kahega suudetakse kaotada.

"Kui meile riigi rahanduse seisu eelmisel nädalal tutvustati ja öeldi, et eelarvemiinus on 750 miljonit, siis see on reaalsus, millega tuleb silmitsi olla. /.../ Tuleb teha põhjalik riigieelarve revisjon ja võimalik, et ka läbi viia riigiaparaadi reform. Me saame põhimõtted kokku leppida koalitsiooniläbirääkimistel. /.../ Meie majandusdelegatsioonil juht Joakim Helenius on välja arvutanud, et kui teha ära nulleelarve ja põhjalik riigiaparaadi reform ja personaalse riigi põhimõtted sisse viia ja muuta lausaline toetamine vajaduspõhiseks, siis on võimaik kokku hoida 700 miljonit eurot. /.../ See 750 miljonit ei tähenda, et me peame selle ühe aastaga kaotama, me liigume tasakaalu suunas järk-järgult," rääkis Hussar.

Hussar: pole mingit põhjust Lehtmet mitte usaldada

MTÜ-d Slava Ukraina, mille juht on Eesti 200 liige Johanna-Maria Lehtme, tabanud annetuste väärkasutuse kahtlustuse kohta märkis Hussar, et praegu tuleb toetuda faktidele ning mitte heita varju organisatsioonile, kes on aidanud tuhandeid ja tuhandeid sõja kätte jäänud ukrainlasi.

"Täna on ainuke fakt, mis on avalikkusele teada, et Slava Ukraini nõukoda ja juhatus on otsustanud läbi viia revisjoni  kahe Ukraina partneri osas. Eesti poolt ei ole kellegi osas mingeid kahtlusi, mis tähendab, et ka Johanna-Maria Lehtme osas nõukojal mingeid kahtlusi pole. Arvestades, et ajakirjanduse käsitluses on ažiotaaži rohkelt olnud, siis oleksin väga ettevaatlik, sest Slava Ukraini on suurimaid organisatsioone, mis tegelenud Ukraina abistamisega ja kui nende tegevus saab tõsiselt kahjustatud, siis see kahjustab ka eestlaste soovi Ukrainat abistada," lausus Hussar.

Hussar lisas, et tal ei ole ka isiklikult mingit põhjust Lehtmet mitte usaldada.

"Mul ei ole täna mingit põhjust Johanna-Maria Lehtmet mitte usaldada, tegu on väga pühendunud inimesega, kes on viimased rohkem kui 12 kuud pühendanud oma aja Ukraina abistamisele. Slava Ukraini on teinud suurepärast tööd ja aidanud tuhandeid ja tuhandeid Ukraina inimesi," lausus ta.