"Ma arvan, et kõige olulisem on see, et kõigepealt on vaja täpselt aru saada, mis on need soovitud ülesanded, mis eriesindajale soovitakse määrata, mis ta peab saavutama ja siis saab vaadata, mis on see kõige sobivam vorm. Et kas on vaja mingeid õigusakte muuta või saab olemasoleva raamistikuga hakkama," ütles Peterkop ERR-ile.

Ta märkis, et hetkel puudub täpsus, et anda lõplikke hinnanguid selle kohta, mida on vaja teha.

Üldiselt reguleerib valitsuse tegevust Vabariigi Valitsuse seadus ja seal ei ole Peterkopi sõnul sellist eriesindaja funktsiooni ette nähtud. "Praegu on meediast läbi käinud, et eesmärgiks on raha kulutamise koordineerimine ja eestikeelsele haridusele ülemineku soodustamine. Üks on haridusministeeriumi ja teine rahandusministeeriumi pädevuses olev teema. Sõltuvalt sellest, et mida täpselt soovitakse, et ta teeb, siis on neid asjaomaseid õigusakte võib-olla vaja täiendada. On vaja täpselt aru saada, mida soovitakse, siis saab ka öelda, millises formaadis see eriesindaja peaks olema," lausus Peterkop.

Peterkop ütles, et Ida-Virumaa eriesindaja ametikoha loomine on vaid poliitilise tahte küsimus. "Jaa, loomulikult. Kui on olemas poliitiline tahe, siis põhiseaduse raamides on kõik võimalik," ütles Peterkop.

Teisipäeval ütles Eesti 200 esimees Lauri Hussar, et koalitsiooniläbirääkimistel Ida-Virumaa teemal kokku kaks asja: eriesindaja määramine ja uue investeerimisfondi loomine.

"Tegu oleks valitsuse eriesindajaga – kes tegeleks seal operatiivselt akuutsete probleemide lahendamisega ja aitaks Ida-Virumaad kõikvõimalikul moel, nagu keerulisemat piirkonda tuleks aidata," ütles Hussar.