Riigikontroll analüüsis kaks aastat tagasi, kas Eesti enda seatud eesmärgid hoonete rekonstrueerimiseks on saavutatavad ja kui palju on selleks kavandatud riigi ja Euroopa Liidu toetusi.

Toona seatud eesmärgid olid üsna palju leebemad sellest, mida kavandab Euroopa Liit ja millele andis heakskiidu sel nädalal ka Euroopa Parlament.

Eluhoonete energiatõhususe klass peaks Euroopa Liidu plaani järgi 2030. aastaks olema vähemalt E ja 2033. aastaks vähemalt D.

Eesti enda plaani ehk hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia (REKS) järgi on eesmärk rekonstrueerida terviklikult aastaks 2050 enne 2000. aastat ehitatud 14 000 korterelamut kogupindalaga 18 miljonit ruutmeetrit. REKS-i kinnitas valitsus 2020. aastal.

Teise plaani, energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) järgi peaks aastaks 2030 olema 50 protsenti korterelamutest rekonstrueeritud terviklikult ehk vähemalt energiatõhususe C-klassile vastavaks.

Riigikontroll märkis oma analüüsis, et korterelamute energiatõhususe parandamiseks seatud eesmärkide saavutamiseks tuleks järgnevatel aastatel kortermaju terviklikult rekonstrueerida senisest mitu korda rohkem.

Eesmärkidest maha jäämine on kestnud tegelikult pikemalt. Majandusministeerium (MKM) on märkinud, et korterelamuid pole õnnestunud planeeritud mahus rekonstrueerida eeskätte seetõttu, et riigi toetus ei ole olnud piisav ja pangad ei ole olnud nõus finantseerima rekonstrueerimistöid suurtest linnadest väljaspool asuvate piirkondade korterelamutes, mille väärtus kinnisvaraturul on väike.

Riik toetas Euroopa tõukefondide abil aastatel 2014−2020 korterelamute rekonstrueerimist kokku 148 miljoni euroga.

See summa on nüüd plaanitavaga võrreldes üsna pisike: MKM-ist öeldi mullu ERR-ile, et Euroopa poolt ette nähtav suur renoveerimistöö läheks Eesti riigile maksma mitu miljardit eurot. Osa sellest läheks renoveerimistoetuste maksmiseks, osa riigile kuuluvate hoonete rekonstrueerimiseks. MKM pidas sellist plaani ebarealistlikuks.

Eesti enda plaanide elluviimiseks oleks olnud aastatel 2021 kuni 2025 leida toetuste maksmiseks lisaks 273 miljonit ja järgmisel viiel aastal veel 381 miljonit eurot.

Riigikontroll märkis juba Eesti plaanide kohta, et eesmärkide saavutamine on keeruline.

"Korterelamute terviklik rekonstrueerimine on viimasel kümnel aastal küll edenenud ja osapooled otsivad selleks uusi lahendusi, kuid REKS-is seatud eesmärkide saavutamine on keeruline, sest arvutuse kohaselt tuleks rekonstrueerimise tempot REKS-is 2050. aastaks seatud eesmärkide saavutamiseks tõsta seniselt keskmiselt 100 korterelamult umbes 466 elamuni aastas," märgiti analüüsis.

REKS-i järgi on lisaks eesmärk rekonstrueerida terviklikult aastaks 2050 hinnanguliselt 100 000 enne 2000. aastat ehitatud väikeelamut. "REKS-is aastaks 2050 seatud eesmärkide saavutamiseks tuleks arvutuse kohaselt aastatel 2021−2030 terviklikult rekonstrueerida 964 väikeelamut aastas, järgnevatel aastatel veelgi enam," seisab analüüsis.

Analüüsis märgiti ka, et eesmärkide saavutamist takistab usaldusväärsete andmete puudumine, millises seisus majad on ja palju on hooneid, mida peaks rekonstrueerima. Sellest tuleneb ka ebarealistlike eesmärkide püstitamine.

"Andmete puudumine või ebatäpne kajastamine ehitisregistris takistab riigil hoonete rekonstrueerimiseks realistlike eesmärkide püstitamist, toetusmeetmete väljatöötamist ja vajaliku toetuste suuruse planeerimist. Samuti on rahastamise ebastabiilsuse tõttu seni puudunud paljudel ehitusettevõtetel huvi osaleda elamute rekonstrueerimistööde hangetes. Need asjaolud on põhjustanud ehitushindade ja rekonstrueerimistööde kallinemist, mistõttu on jagunud toetusi algselt planeeritust vähemate elamute kordategemiseks," märgiti analüüsis.

Üks hirme on majandusministeeriumil ka see, et liiga lühikese aja sisse pressitud suure arvu hoonete rekonstrueerimine tähendaks taas ehitussektori ülekuumenemist ja lisakäiku veelkordseks kiireks hinnatõusuks.