Teisipäeval põrkas Musta mere kohal rahvusvahelises õhuruumis Vene hävitaja kokku Ameerika drooniga. Vene sõjaväelendurite ohtlikud manöövrid ei ole samas midagi uut.

Miski ei keela venelastel rahvusvahelises õhuruumis lendamist, kuid siiski kehtivad lennunduses kirjutamata hea tava ning viisakusreeglid, ütles Eesti õhuväe staabiülem Kolonel Janek Lehiste ERR-ile.

"Sarnaselt nagu tavainimesed, kes teretavad üksteist - sarnased kirjutamata reeglid on lennunduses. Punkt üks on see, et mis iganes õhus oma lennuvahendiga tehakse, see peab olema ohutu. Teisalt, mis sõjaväelennundust puudutab, siis rahuajal välditakse manöövreid, mida saab tõlgendada vaenuliku käitumisena," rääkis Lehiste.

Näiteks kui Vene lennuk sööstab paarikümmne meetri kõrgusel merepinnast NATO laeva suunas, siis meenutab see rünnakut isegi siis, kui lõpuks lennuk laevale vaid tiiba viibutab. Pealegi võib väike eksimus viia kokkupõrkeni.

"On üksikuid juhtumeid olnud, kus Vene lennukid teevad hästi madalalt ülelende NATO merealustest," tõdes Lehiste.

Hiljutine selline juhtum toimus Läänemerel 17. novembril. Kaks Vene hävitajat möödusid NATO laevadest 70 meetri kauguselt.

Kuid NATO lennukitega Läänemere kohal on venelased pigem viisakusreeglitest kinni pidanud, ütles Lehiste. Kuigi NATO hävitajad käivad Eesti lähedal rahvusvahelises õhuruumis lendavaid Vene lennukeid kontrollimas iganädalselt, möödub see tavaliselt rahulikult.

"Eelkõige neil on ka puhtpraktiline vajadus siin lennata. Ühendus Kaliningradiga on võimalik vaid meritsi või õhuteid pidi. Nad peavad lendama siin ja loomulikult teevad nad ka oma infokogumis- ja luurelende. Eks nad vaatavad NATO hoiakut ja olekut siin. Aga siiamaani on kõik kokkupuuted venelaste ja liitlaste vahel olnud normide piires," selgitas Lehiste.

Isegi kui Vene lennukid Eesti õhuruumi ei riku, on mitmeid põhjuseid, miks neid hävitajad vaatama saadetakse, ütles Lehiste. "Kõige lihtsam näide on, kui ei ole mingit informatsiooni. Me teame, et midagi tuleb, aga meil ei ole selle lennuki kohta lennuplaani, ei tea sellest midagi tsiviillennujuhid. Sellises olukorras tõstetakse üldjuhul hävitajad üles, minnakse vaatama, kellega on tegemist. Pannakse kirja pardanumber ja nii edasi. Siis on põhimõtteliselt vahejuhtum läbi."

Veel minnakse lendu tihti kontrollima, et veenduda, et õhus on ikka sama tüüpi lennuk, kui lennuplaanis kirjas või kui Vene lennukeid on korraga palju. Põhjuseid on veel, tõdes Lehiste.

"Eesti õhuvägi jälgib kõike, mis toimub Eesti õhuruumis ja õhuruumi lähistel. NATO lennukid on iga hetk valmis välja lendama on see siis oht või mis iganes anomaalia," ütles ta.