Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles reedel koalitsioonikõneluste järgsel pressikonverentsil, et igal aastal kukub Eestis haridussüsteemist välja umbes 2000 õpilast, neist peamiselt poisid. Selleks, et seda vähendada, soovitakse kohustusliku põhihariduse asemel tõsta hariduse omandamine kohustuslikuks 18. eluaastani või kutse omandamiseni.

Kallas selgitas, et selline kohustus hakkab kehtima juba järgmisest aastast.

"Rääkisime konkreetselt, et need, kes 2024. aastal lähevad 9. klassi, nende kohustus ei lõpe 9. klassis, vaid jätkub põhikooli järgselt kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni kutse omandamiseni. Selle mõte on see, et meil on selge, et isegi bakalaureusekraadiga tänapäeval enam päris hakkama ei saa, aga põhiharidusega kindlasti on palju probleeme, mis tekivad," rääkis ta.

Kallase sõnul selline muudatus täiendavaid kulutusi haridussteemile ei tähenda, sest kutsekoolides on rohkem mahtu õpetada kui seda praegu tehakse.

"Need lapsed mahuvad haridussüsteemi kenasti ära, nad ei too kaasa täiendavat koormust, vaid saame kasutada ära seda, mis juba olemas on. Mõte on see, et vähemalt kõik õpiks mingi kutse. See tagab hiljem parema toimetulemise," ütles Kallas.

Eesti 200 juht Lauri Hussar märkis, et Soomes on niisugune reform juba tehtud ja see on andnud seal häid tulemusi. Ta selgitas, et noored astuvad ellu paremini ettevalmistatult, aga selle efekt palju laiem kui lihtsalt hariduse omandamine, näiteks tõstab see inimeste tervena elatud aastate arvu.

Plaanitav koalitsioon läheb edasi eestikeelsele haridusele üleminekuga. Hussari sõnul käsitletakse eestikeelsele haridusele üleminekul iga kooli eraldi, mis tähendab, et iga kool saab soovi korral suunised selle tegemiseks.

"Mõnel koolil pole eraldi kava vaja, koolid ärgu oodaku seda kava, vaid me pakume abi koolidele, kes ütlevad, et neil on mingid raskused. See abi on sihitud selle kooli vajadustest lähtuvalt," täpsustas Kallas.

"Eraldi kavasid me ei hakka koostama, vaid teeme seda siis, kui vajadus on. Me oleme valmis neid koole aitama sisulise abiga, et üleminek oleks võimalikult sujuv," lisas ta.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et tema erakonna jaoks on tähtis kodulähedase hariduse kättesaadavus. SDE kavatseb tema sõnul pingutada selle nimel, et kuueklassilisi koole kinni ei pandaks.

Ta lisas, et kõrghariduse rahastamist soovivad partnerid suurendada, kuid lõplikku otsust selles ei saa teha enne eelarveküsimuste arutamist.

Kallase sõnul seab loodav koalitsioon eesmärgiks tõsta nelja aastaga õpetajate palga 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Konkreetsemalt arutavad partnerid seda küsimust eelarveteema juures.

Metsandus, keskkond ja kliima

Lisaks arutasid läbirääkijad viimase paari päeva jooksul metsanduse, kliimapoliitika, keskkonna, elurikkuse ja ruumiplaneeringu teemadel.

Kavas on parandada metsaandmete kogumist ja digitaliseerimist. Samuti soovitakse edendada metsade väärindamist. "See peaks tervikuna tagama, et Eesti metsad on süsiniku sidujad ja Eesti puitu tuleb siin maksimaalselt väärindada, mis on meie majanduse üks mootor," rääkis Kallas.

Hussari sõnul lepiti kokku põhimõttes, et Eestis ehitataks võimalikult palju kodumaisest toorainest ehk puidust. "Ja et võtaksime suuna, et ka Eesti avalikke hooneid ehitataks rohkem puidust. See on hea kliimale ja keskkonnale," sõnas ta.

Läänemets lisas, et puidu kasutamises ei ole jutt ainult puithoonetest, vaid põhimõttest, et soodustada võimalikult väikese keskkonnajäljega ehitusmaterjalide kasutamist.

Raiemahtudes pole koalitsioonikõnelustel veel kokkulepitud.

Kallase sõnul on kavas vastu võtta kliimaseadus. "Seda on palunud nii ettevõtjad kui ka teadlased, et kõigil oleks arusaamine, mis on riigi kohustused, mis eesmärgid, mis on ettevõtete kohustused," selgitas ta.

Kallas lisas, et tema jaoks on tähtis teema rohetrepi tööriista loomine. "Selle mõte on see, et aitame ettevõtetel mõista, millisel trepiastmel nad on oma keskkonnahoius, rohearengus. Ja paneme sinna trepiastmele juurde meetmed, mida nad saaksid teha, et järgmisele trepiastmele minna."

Lisaks on tema sõnul kavas vastu võtta elurikkuse strateegia, mille toel peatada Eesti elurikkuse näitajate halvenemine ning parandada looduskaitselist maakasutust ja elupaikade taastamist nii palju kui võimalik.

Jäätmemajanduses on eesmärk minna üle ringmajandusele. "Seal on palju detaile, mida konkreetselt teha saaks, eesmärk on, et "saastaja maksab"-printsiip kehtiks ja see, kuidas nügida kõiki sinnapoole, et me ei raiskaks kõike, mida kasutame, piiraksime tarbimist ja läbi selle ka kasutaksime ära neid asju, mida me muidu viskaks lihtsalt minema. Kõlas rida mõtteid, mida selleks tegema peab, need kirjutame koalitsioonilepingus lahti," selgitas Kallas.

Tema sõnul arutatakse veel edasi, kelle vastutusalas kliima peaks olema. "Seal on ühisosa, et seda tuleb reformida, et see vastaks kaasaja väljakutsetele."

Läänemetsa sõnul rääkisid koalitsioonikõnelejad ka ruumiameti loomisest. See amet aitaks kohalikke omavalitsusi planeeringute küsimuses.