Vene Föderatsioon on võtnud ette maksusüsteemi muutmise, et naftaettevõtetelt rohkem raha kätte saada. Tihti müüakse Vene toornaftat kõrgema hinnaga kui G7 grupi riikide kehtestatud nafta hinna lagi Vene naftale, vahendas The Financial Times.

Alates aprillist hakkab Vene valitsus nafta ekspordi maksude arvestamisel kasutama sihikuna Brenti toornafta hinda, mis peaks tooma Vene riigikassasse lisaks 600 miljardit rubla ehk ligikaudu seitse miljardit eurot, kuna see samm peaks vähendama Vene nafta suhtes tekkinud "turusoodustust".

Vene presidendi Vladimir Putini eelmisel kuul avalikustatud reformid näitavad The Financial Timesi hinnangul, kui hämaraks on muutunud Vene naftaturg sanktsioonide all. G7 riikide grupp kehtestas detsembris Vene nafta suhtes hinnalae, mille kohaselt ei tohi naftat müüa kallimalt kui 60 dollarit naftabarreli kohta.

Vene tolli andmetel müüs Venemaa enamiku toornaftat eelmisel kuul kallimalt kui nafta hinnalagi. Ka India naftarafineerimise tehaste andmeil ostab India Vene naftat kallimalt kui hinnalagi. Vene põhilise toornafta Uralsi hind on kohati olnud vaid 40 dollari kandis naftabarreli eest, mis on suuresti tingitud Euroopa Liidu otsusest keelustada Vene merelt tarnitava nafta import. Samas viitavad Vene tolli andmed, et osa naftat müüakse ikkagi üle hinnalae piiri.

Vene nafta hinnaanomaaliad mõjutavad ka Vene valitsuse naftamaksude tulusid, kuna Brenti ja Uralsi naftabarreli hind erineb väga tugevalt. Hinnastusagentuur Argus väidab, et hinna erinevus tuleneb kohati ka asjaolust, et näiteks India maksab ka nafta tarne ja kindlustuse eest. Plattsi agentuur samas hindas, et India läänerannikule jõudnud Uralsi nafta maksis 16 kuni 20 dollarit rohkem kui tavapärased hinnangud Uralsi hinnale. Kuigi selles sisaldub ka nafta Indiasse tarnimise kulu, siis S&P toorainete temaatikaga tegeleva Joel Hanley sõnul on selles näha ka India nõudluse mõju.

Peale kõige eelneva hägustab olukorda Venemaa soov varjata enda tundlikku majandusinfot, et kaitsta Vene majandust lääneriikide sanktsioonide eest. Analüütikute jaoks on seetõttu raske aru saada, kuidas tekib erinevus avaldatud Vene nafta hinna ning Vene tolli andmete vahel. Vene naftaettevõtted on deklareeritava nafta hinna erinevuse osas tõenäoliselt õnnelikud, kuna see annab vähemalt praegu maksude maksmisel eelise.

Carnegie mõttekoja analüütiku Sergei Vakulenko sõnul tahtsid Vene naftaettevõtted varem kõrge nafta hinnaga jätta rahvusvahelistele aktsionäridele ja võlahoidjatele ettevõtte seisukorrast hea mulje. Nüüd aga pole vaja kellelegi head muljet jätta. Vakulenko töötas varem Gazpromi naftaäris.