Praegu varustab VKG oma tootmist Ojamaa kaevandusest pärit toorainega, mille varu ammendub aga 2026.–2027. aasta vahel, mistõttu peaks VKG plaanide kohaselt Ojamaa kaevandust asendavas Uus-Kiviõli kaevanduses hakkama kaevandatama hiljemalt 2026. aastal, kirjutab Delfi Ärileht.

Ettevalmistustöö käib ja hiljemalt 2025. aasta keskpaigaks on vaja välja ehitada elektriühendus. Kuna alajaama ehitus võtab hanke väljakuulutamisest valmimiseni aega 28 kuud, siis oleks viimane aeg seda ehitama hakata, aga seda ei saa, kuna puudu on Eleringi alajaamale seatav isiklik kasutusõigus, mille saab anda üksnes maaomanik ehk riik majandusministri isikus.

Ministeeriumile on juba mõni kuu tagasi taotlused saadetud, kuid vastuseks on siiani vaikus.

Esmaspäeval saatis VKG järelepärimise ka majandus- ja taristuminister Riina Sikkutile, et saada vastus, miks ei ole nende taotlusi seni kinnitatud, ja palus olukorra selgitamiseks ministriga kohtuda. VKG juhatuse esimees Ahti Asmann ütles Ärilehele, et kui uus kaevandus jääb avamata, siis pole Ida-Virumaal peagi tööd 1600 VKG töötajal, kes põlevkivi praegu väärindavad.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut on teadlik VKG soovist avada Uus-Kiviõli kaevandus ja sellest, et VKG-l on selle jaoks isegi kaevandamisluba 2049. aasta lõpuni, ent ministri isiklik seisukoht on, et VKG ei peaks uut kaevandust üldse rajama.

"Olen korduvalt välja öelnud isikliku seisukoha, et arvestades kliimaeesmärke ning Ida-Virumaal toimuvat üleminekut, siis põlevkivi jätkub olemasolevates kaevandustes ja uusi põlevkivikaevandusi enam avama ei peaks," kordas Sikkut.

Ministri sõnul peab Ida-Virumaa põlevkivitööstust järk-järgult keskkonnahoidlikuma ja suurema lisandväärtusega tööstusega asendama ning lubab, et riik aitab kaasa, investeerides uute töökohtade loomisesse ja inimeste ümberõppesse. Siiski kavatseb Sikkut nüüd ka VKG-le vastata.

Seda, miks ta uue põlevkivikaevanduse avamist ei toeta, selgitas Sikkut ka kolmapäevases Vikerraadio saates "Uudis+".