Koalitsioonilepingus on kirjas kokkulepe, et valitsus uusi põlevkivikaevandusi ei ava. Kallase sõnul see aga avamisprotsessis olevat Uus-Kiviõli kaevandust ei puuduta.

"Nendelt kaevandustelt, millele on antud luba, me lube ära võtma ei lähe," ütles Kallas.

Eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister Riina Sikkut (SDE) on öelnud, et Uus-Kiviõli kaevanduse kaevandusluba tuleb tühistada.

ERR kirjutas 23. märtsil, et majandus- ja taristuminister Riina Sikkut on teadlik VKG soovist avada Uus-Kiviõli kaevandus ja sellest, et VKG-l on selle jaoks isegi kaevandamisluba 2049. aasta lõpuni, ent ministri isiklik seisukoht on, et VKG ei peaks uut kaevandust üldse rajama.

"Olen korduvalt välja öelnud isikliku seisukoha, et arvestades kliimaeesmärke ning Ida-Virumaal toimuvat üleminekut, siis põlevkivi jätkub olemasolevates kaevandustes ja uusi põlevkivikaevandusi enam avama ei peaks," ütles Sikkut.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkraniuse sõnul on Uus-Kiviõli kaeveväljale antud kaks luba. VKG tohib kaevandada kokku ligi 69 miljonit tonni ja Eesti Energia 138 miljonit tonni. Sellest olulisem on aga maksimaalne aastane kogus.

Esialgu lubati VKG-l kaevanda aastas kaks miljonit tonni ja Enefitil neli miljonit tonni põlevkivi. Kuid läinud suvel leppisid ettevõtted kokku, et kuna riigifirma niikuinii veel kaevandama ei hakka, võib VKG võtta tükke ka nende aastasest kogusest. Teiste sõnadega, VKG tohib viis miljonit tonni aastas kaevandada kuni selle hetkeni, mil kaevandamisega alustab ka Enefit.

Kuna VKG Ojamaa kaevanduse varud hakkavad lõppema, siis loodab VKG uuest kaevandusest esimesed tonnid maavara üles tuua juba 2026. aastal. Enefit Poweri juhatus esimees Andres Vainola on öelnud, et neil tekib vajadus Uus-Kiviõlis põlevkivi kaevandada tõenäoliselt 2035. aastal.

"Koalitsioonileping on loomulikult kõikide erakondade kompromiss. Me teame, et meil on olnud erinevad seisukohad, millega oleme läinud läbirääkimistesse," kommenteeris Kallas.

Saatejuht Arp Müller küsis, kuidas mõjub see ettevõtluskeskkonnale, kui ühe valitsuse kaks ministrit saadavad avalikkusele vastandlikke signaale.

Kallas vastas, et kui see puudutab üht ettevõtet, siis temaga saab rääkida. Laiemalt Kallase sõnul põlevkivi jaotus ettevõtluskeskkonda ei mõjuta.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis, kas põlevkivi peab ühel hetkel muutuma mittekaevandatavaks maavaraks. "Kas ühel hetkel ei tohi seda enam kasutada ka näiteks siis keemiatehastes keemiatööstuse toorainena, näiteks šampooni valmistamiseks?"

"Maailmas on sellised trendid, et inimesed tahavad järjest puhtamaid tooteid ja lõpuks inimesed hääletavad oma jalgadega, kas tootel on turgu või ei ole. Sellest lähtuvalt peaks tegutsema ka Eestile kuuluv ettevõte," vastas Kallas.