Esialgu plaanis Litgrid teha eralduskatse mullu septembris, kuid lükkas selle edasi, nimetades põhjusena elektrituru olukorda ja vajadust tagada regiooni riikide vahelise elektriühenduse maksimumvõimsus. Varem on Leedu teinud desünkroniseerimise katseid 2020. ja 2021. aastal.

Leedu eralduskatse tähendab automaatselt ka Venemaa Kaliningradi eksklaavi eraldamist.

"Kindlasti see potentsiaalselt Eleringi ja Eesti elektrisüsteemi mõjutab läbi selle, et oleme rakendamas täiendavaid ettevaatusabinõusid. Tõstame valmisolekut nii enda kui partnerite osas. Vaatame üle oma võrgu ehk kui on mingid remondid, siis võib-olla tuleb mingid liinid tuua selleks ajaks töösse tagasi. Vaatame võimalikud piirangud üle piiriülestel ülekandeliinidel," ütles Veskimägi.

Veskimäe sõnul on Elering saanud võimalikud stsenaariumid läbi töötada nii Leedu kui ka Kaliningradi varasemate eralduskatsete plaanimisel. "Naabrid on andnud oma varasemate eralduskatsete plaanidega head treeningut ja oleme saanud harjutada, mis plaanime teha ja millised on riski maandavad tegevused."

Peamiseks riskiks on see, et elektrisüsteem on eralduskatse ajal nõrgem, kuid Eesti elektritarbijale risk eralduskatse ajal tavapärasest suurem ei ole. "Kuna oleme ühtses sünkroonalas – Eesti, Läti, Leedu, Valgevene ja Venemaa – siis võrk on nõrgem. Iga üksiku võrguelemendi välja kukkumine võib põhjustada suurema tõenäosusega laiema negatiivse efekti kogu elektrisüsteemi jaoks," rääkis Veskimägi.

Eesti ja Läti ootavad katsetega 2025. aastani

Veskimäe sõnul Eesti ja Läti sellise eralduskatse läbiviimist vajalikuks ei pea, kuna selle eesmärk on katsetada elektrisüsteemi uute seadmete ja liinide talitust, kuid mandri-Euroopaga sünkroniseerimiseks vajalikud tööd on nii Eestis, Lätis kui ka Leedus veel pooleli. "Mõtet on katsetada ikka siis, kui kõik uued seadmed on paigas," ütles Veskimägi.

Venemaa sõda Ukrainas asetab pea 10 aastat kavas olnud Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist lahkumise ja Mandri-Euroopa süsteemiga liitumise uude valgusesse. "Potentsiaalselt alati sellised olukorrad toovad sellele teemale tähelepanu ja võivad eskaleerida riski, et ka Venemaa enda poolt astub mingeid samme Baltikumi eraldamiseks Venemaa elektrisüsteemist, kus me siiani talitame," rääkis Veskimägi.

Kõik kolm riiki plaanivad saartalituse katset enne Mandri-Euroopa võrguga sünkroniseerimist 2025. aastal.

Veskimägi märkis, et eralduskatse korraldamisega kaasneb risk ja kulu, mida Eesti ja Läti mõistlikuks ei pea, kuid iga riigi süsteemihaldur peab oma riskid ja vajadused ise otsustama.

"Ma kindlasti ei taha anda mingit hinnangut. Ma arvan, et iga elektrisüsteemihaldur omab õigust oma kontrollalas viia selliseid tehnilisi tegevusi läbi, mida peab vajalikuks, et tagada oma tarbijate varustuskindlus. See kindlasti on Litgridi õigus ja vastutus seda teha."

Veskimäe sõnul on ka Eesti elektrisüsteem Leedu eralduskatseks paremini valmis kui oli seda sügisel. "Kui eralduskatse peaks tooma kaasa võimaliku eskalatsiooni elektrisüsteemi osas, siis saame end kiiresti sünkroniseerida Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga," rääkis ta.

Enne Mandri-Euroopa võrguga sünkroniseerimist tuleb kõigil Balti riikidel viia läbi ühine isoleeritud katse, mille käigus Eesti, Läti ja Leedu moodustavad energiasaare. Kui see on tehtud ja sünkroniseerimise tehnilised nõuded täidetud, saavad Balti riigid töötada samal sagedusel Mandri-Euroopa võrkudega.