Aastaid kavandatud Läti televisiooni ja raadio ühendamise tempo otsustas koalitsioon täna maha võtta, et esmalt selgeks väidelda, milline üldse peaks olema Läti meediaruum.

Neljapäeval plaaniti Läti seimis Läti Televisiooni ja Raadio ühendamise seadus vastu võtta, kuid parandusettepanekute hulk ja sisu näitavad, et selguse asemel on avalik-õigusliku meedia valdkonnas paljud asjad segasemaks läinud. Ligi 200 raadiokolleegi avalikus kirjas leitakse, et suurt meediaorganisatsiooni luues kasvab poliitilise mõjutamise risk, seimi saadikute parandusettepanekud võimaldavad vähendada peatoimetaja sõltumatust, ja endiselt pole selge rahastamismudel.

"Minu meelest on raadiorahvas põhjendatult mures parandusettepanekute pärast, mida saadikud seaduseelnõusse esitasid. Nii soovitakse oluliselt muuta raadio ja televisiooni tööpõhimõtteid, sealhulgas vähemusrahvustele suunatud sisu. Samuti soovivad parlamendi liikmed muuta juhatuse ja nõukogu valimise korda," ütles Läti avalik-õigusliku elektroonilise meedia nõukogu esimees Janis Sikins.

Rahvuslaste Ühenduse eestvõttel on taas päevakorda tõusnud venekeelsete saadete teema. Osa poliitikuid leiab, et mõne aasta pärast pole venekeelseid saateid enam üldse või peaaegu üldse vaja. See ettepanek toetub kultuuriministeeriumi juhtide sõnul ka strateegilise kommunikatsiooni kavale.

"Ehk pole vaja eraldi venekeelset ja lätikeelset uudistetoimetust? Mulle näib, et palju selgem oleks luua ühine Läti teaberuum, ühe uudistetoimetusega ja ühes keeles," rääkis Läti kultuuriministeeriumi parlamendisekretär Ritvars Jansons.

"Nii kultuuriministeeriumil kui ka valitsusel on juba eelmisest aastast seisukoht, et programmidesse pole vaja luua juurde mingit uut venekeelset sisu. Sellega oleme olnud kogu aeg päri. Kuid meilegi on üllatus, et nüüd soovib kultuuriministeerium määrata täpse aja, mil praegust venekeelset saatevõrku
hakatakse vähendama. See puudutaks ka Läti Raadio venekeelset 4. kanalit ja
Läti Televisiooni venekeelseid uudistesaateid. Seda me ei osanud oodata," ütles Siksnis.

Koalitsiooninõukogus leiti, et venekeelse meedia teemasid tuleks avalik-õigusliku televisiooni ja raadio ühendamisest käsitleda eraldi. "Enne, kui hakata võtma seisukohta mõne konkreetse muudatusettepaneku suhtes, peaksime kokku leppima põhimõttelistes asjades. Selles, millisena soovime tulevikus oma meediakeskkonda näha," ütles Läti peaminister, Uue Ühtsuse esindaja Krišjanis Karinš.

Vene keele mõju vähendamiseks on aga Lätis pakutud ka muud. Nii on Riia raudteejaamalt kadunud venekeelne silt ja enne parlamendivalimisi jõudis parlamenti ettepanek keelata infotelefonide kakskeelsus.