"Avalik-õiguslik meedia tegutseb peamiselt läti keeles. Vene keelt võib kasutada ainult propaganda ja desinformatsiooni ümberlükkamiseks vajalikus ulatuses. Me ei räägi igapäevastest teemadest, vaid pigem Läti väärtustega seotud küsimustest – näiteks valimistest, sõjast Ukrainas, Läti seisukohtadest sõja ja majanduse osas," ütles põhiseaduskohtu esimees Irena Kucina teisipäeval kohtu esmaspäevast otsust kommenteerides.

Tema sõnul ei peaks vene keeles kajastama igapäevaseid teemasid, vaid ainult seda, mis on objektiivselt vajalik.

Konstitutsioonikohus otsustas esmaspäeval, et sätted, mis käsitlevad Läti avalik-õigusliku meedia (LSM) sisu loomist vähemuskeeltes, on põhiseadusega vastuolus. Kohus otsustas, et vene keel Läti meedias on isemajandav – kommertslik venekeelne meedia on Lätis endiselt laialdaselt kättesaadav. Samuti on olemas trüki-, audiovisuaal- ja digitaalmeedia, samuti välismaise elektroonilise meedia saated. Sellest tulenevalt saab venekeelne vähemus oma õigusi meediaruumis tõhusalt teostada ilma olulise riikliku toetuseta.

Samal ajal tunnistas kohus, et rahvusvähemuste puhul, kelle keel ei ole isemajandav – eriti väikese rahvaarvuga vähemuste puhul – on riik kohustatud hõlbustama nende juurdepääsu avalik-õiguslikule meediale, et nad saaksid säilitada oma keele ja kultuuri.

Kucina ütles teisipäeval, et kohtu otsuse kohaselt peab Läti avalik-õiguslik meedia iseseisvalt hindama venekeelse sisu proportsionaalsust.

"Peamine vastutus lasub seadusandjal. Avalik-õiguslik meediaväljaanne saab aga olla ennetav ja iseseisvalt hinnata oma venekeelset sisu, et teha kindlaks, kas see käsitleb julgeolekuküsimusi proportsionaalselt. See tähendab, kas see käsitleb propaganda ümberlükkamisele suunatud teemasid," ütles kohtu esimees.

Varasemate selgituste kohaselt nõuab kohtu otsus uute regulatsioonide väljatöötamist vähemuskeeltes sisu loomiseks, kuna kehtivaid regulatsioone peeti liiga laiaulatuslikeks.

Samal ajal tunnistas kohus, et rahvusvähemuste puhul, kelle keel ei ole isemajandav – eriti väikese rahvaarvuga vähemuste puhul – on riik kohustatud hõlbustama nende juurdepääsu avalik-õiguslikule meediale, et nad saaksid säilitada oma keele ja kultuuri.