Lätis on tavaks, et iga parlamendi koosseis võtab vastu uue kaitsekontseptsiooni. Nüüd, Ukrainas käiva sõja ajal hõlmab see dokument palju uusi ülesandeid. Eestiga seoses nimetatakse energiakoostööd ja võimalust kasutada kriisi ajal gaasi saamiseks ühiselt Paldiski sadamat. Idapiiril tugevdatakse piirivalve ja kaitsejõudude koostööd, järgmisest õppeastast on kõigis keskkoolides kaitseõpe.

Kuid kõige enam väitlusi põhjustanud teemaks kujunes neljapäeval seimis hoopis venekeelsete saadete lõpetamine avalik-õiguslikus meedias.

"Vene keel, mitte vähemusrahvuste keeled avalik-õiguslikes kanalites pole midagi muud kui okupatsiooniaja jäänuk. Nüüd, kus me oleme määranud täpse aja, mil haridussüsteem läheb üle riigikeelsele õppele, nüüd, kus me leppisime kokku, millal asendatakse koolides vene keel kui üks võõrkeeltest mõne Euroopa keelega, nüüd, kus meil oli teada, millal pidid kaduma okupatsioonisümbolid, on loogiline määrata ka täpne aeg, mil avalik-õiguslikud kanalid peaks olema üle läinud riigikeelele," rääkis Läti seimi liige, endine kultuuriminister Nauris Puntulis.

Hääletus Läti parlamendis ei tähenda, et kõik venekeelsed saated Läti raadios ja Läti televisioonis peaksid kohe ära lõppema. Selle kontseptsiooni jõustamiseks on vaja veel eraldi seadusi ja siis tulevad uued arutelud. Kuid suund on selge – avalik-õiguslik meedia Lätis peaks tulevikus suhtlema Läti elanikega vaid riigikeeles.

"Kui sa siin elad ja kogu su elu, su lapsed on seotud Lätiga, on möödapääsmatu õppida läti keel selgeks," ütles seimi liige Edvards Smiltens.

Läti avalik-õigusliku meedia nõukogu ning sealsed raadio- ja telekolleegid on venekeelsete saadete lõpetamise vastu. Uus kultuuriminister ka.

"Viis, kuidas see kaitsekontseptsioon tekkis, on ebameeldiv üllatus. Saime sellest teada vähem kui nädala eest. Nüüdseks on möödunud viis-kuus päeva ja, nagu näha, on kõik otsustatud ja läbi hääletatud," rääkis Läti avalik-õigusliku meedia nõukogu esimees Janis Siksnis.

Ametist lahkunud kaitseministri Inara Murniece lubadus tõsta juba järgmisest aastast kaitsekulud kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust ei pruugi veel teostuda.