Harjumaa maavarade teemaplaneering, millest peaks sündima ühiskondlik kokkulepe kust, mida ja millal võib kaevandada, pole veel täit hoogu sisse saanud. Omavalitsustelt küsitakse alles nende esimesi sisendeid, kuidas ja mida võiks uurida.

160-ruutkilomeetrise pindalaga Tallinna kommentaar sellele oli lühike. "Tallinna linna seisukoht on see, et linna piirides ei peaks avama uusi karjääre," sõnas abilinnapea Vladimir Svet. Sellest ideest on linnas juba mõnda aega lähtutud. Muuhulgas seisab linnavalitsus vastu geoloogilistele uuringutele Männiku karjääri kõrval Nõmmel.

Ka planeeringu kokkupanemise eest vastutavale rahandusministeeriumile tegi Tallinn ettepaneku uute karjääride rajamine ja olemasolevate karjääride laiendamine Tallinna linna piires välistada.

"Ma ei pea ausalt öeldes seda suhtumist mõistlikuks ega riigimehelikuks," ütles seepeale Tallinna idapoolse naabri Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ning tuletas meelde, et pealinn on suur maavarade tarbija.

"Nad ei saa ennast välja lülitada ka selles võtmes, et kõik teised peavad maavara andma ja nemad on ainult tarbijad. Ka Tallinna linna tuleks kindlasti maavarade teemaplaneeringus käsitleda, vaadata, kas ka seal on potentsiaalseid kohti, kust saaks kaevandada," lisas Umboja.

Karjäärid häirivad Tallinna elanikke

Vladimir Sveti hinnangul ei tohiks maavarade kasutamist ja nende päritolu kokku siduda. "Öelda, et see on liiv, mis läheb ainult Tallinnale ja see on kruus, mis läheb ainult Valga linnale, on manipuleeriv ja kindlasti ei aita selle diskussiooniga edasi," sõnas Svet ning tuletas meelde, et Tallinnas juba on karjääre.

Ta märkis, et kaevandamine on suur koorem ümbruskonna inimestele ning Tallinnas on elanikkonnatihedus Eesti üks suuremaid. "Meie eesmärk on säilitada linnas olemasolevad rohealad," rõhutas abilinnapea. Ta märkis, et linnavalitsus soovib rohelust juurdegi tuua. "Meile tundub, et kui karjääre kuskil Eestis üldse peaks rajama, siis mitte seal, kus nad hakkavad mõjutama võimalikult suurt arvu inimesi."

"Jõelähtme valla inimestele on ka meie rohealad väga väärtuslikud," ütles Andrus Umboja ning lisas, et Jõelähtme rohelust käivad nautimas ka paljud tallinlased. "Siis võiks öelda, et ka Jõelähtme valla territooriumil ei tohiks ühtegi kaevandust teha. Ja vaatame veel kuhugi edasi. Nii me jõuame lõpuks tupikusse," sõnas vallavanem.

Ministeerium: Tallinna maavarasid maha ei kriipsutata

Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik Alan Rood kinnitas, et kedagi planeeringust kõrvale ei jäeta. Tallinna soov võetakse esialgu teadmiseks.

"Kui on võimalik selle sooviga arvestada, siis me kindlasti arvestame. Aga kui tekib suuri puudujääke, siis me peame asuma Tallinnaga läbirääkimisse, kas ikka mõnes nurgas on võimalik mingitel tingimustel seda tegevust alustada," sõnas Rood. "See sõltub sellest, kas kavandatavad kogused tulevad teiste kohtade arvelt välja või mitte."

Ehkki pealinna põues peituvad rikkusi veel maha ei kriipsutata, tõdes ka Rood, et sealsed võimalused on piiratud. "Tallinna-Saku liivamaardlas on sellised maardla servaalad, mida oleks võimalik veel kaevandada. Teine koht on Väo lubjakivimaardla, kus on samuti ainult kaevanduse servad sihukesed kohad, kust oleks võimalik veel midagi kaevandada," rääkis Rood.

Tallinn pole ainus Harjumaa omavalitsus, kes palub endaga varudega mitte arvestada. Ka Maardu linnavalitsus teatas, et pärast praeguste karjääride ammendumist linnas enam kaevadamisega tegeleda ei tohiks.

"Maardu linna territooriumil olevad varud ei ole ka nii suured ja märkimisväärsed. Kui seal ei kaevanda, ei juhtu sellest ka väga midagi," sõnas Rood ja kinnitas, et Maardu territooriumil kaevandamiseks riiklikku huvi ei ole.

Jõelähtmes loodetakse vaidlustele lõppu

Viimsi jälle muretseb oma veevarude pärast ja märgib, et suuremad liivamaardlad asuvad hoopis valla territooriumilt väljas, meres. Sedagi liiva võiks vallavalitsuse hinnangul tarvitada pigem kohalikuks otstarbeks.

"Maavara asub paraku seal, kus ta asub. Need, kes oleksid võib-olla valmis rohkem kaevanduste poolt olema, kuna nad näevad, et see toob ka neile sisse, nendel endal kahjuks kõiki maavarasid ei ole," märkis Alan Rood ning tõi näiteks Anija valla, kes on valmis karjääride avamist kaaluma.

Keerulisem on lubjakiviga, mida leiab peamiselt Tallinna lähinaabrite põuest. Rood märkis, et nendesse valdadesse on kolinud ka paljud endised tallinlased, kes lootsid linnakärast rahu leida.

Ka Jõelähtme on aastaid uute lubjakivikaevanduste vastu võidelnud. Siiski usub Andrus Umboja, et planeerimisprotsessis ühiskondlikku kokkulepet otsides ei peaks ka nende valda välistama.

"Jõelähtme on vähemalt võtnud sellise positsiooni, et me tahame väga aktiivselt sellesse planeeringusse panustada," sõnas Umboja. "Ma tahaks vähemalt loota, et me selle planeeringu raames suudame kõik põhimõttelised vaidlused ära vaielda. Et meil peale planeeringu kehtestamist ei oleks enam vaja hakata edasi vaidlema."

Planeering võiks valmida 2025. aastal

Enne tulemusteni jõudmist läheb veel aega. Praegu käivad arutelud planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse üle. "Ehk siis paneme paika need põhimõtted, mille alusel me hakkame neid alasid kavandama," selgitas Rood.

Metoodikale loodetakse joon alla tõmmata paari kuu jooksul. "Alates maikuust alustame eskiislahenduse koostamist, mille käigus kontuurime välja potentsiaalsed alad, et hakata nende üle arutama," lisas Rood, ning avaldas lootust, et eskiisi avalikustamiseni jõutakse detsembris.

Järgmise aasta kevadeks oodatakse eskiisile piisavalt tagasisidet, et selle põhjal võiks sündida planeeringu põhilahendus. "2025. aasta jääks meil selliseks aastaks, kus me põhilahendust avalikustame, teeme veel viimaseid läbirääkimisi ja 2025. aastal loodame siis ka jõuda kehtestamiseni," sõnas Rood.