Hipodroomi ala arendajad ja Tallinn sõlmisid leppe ning ehitus saab alata
Juba 2007. aastal algatatud Hipodroomi kvartali projekt jõuab sel aastal esimeste ehitustöödeni, sest Tallinn ning arendajad jõudsid lõpuks kokkuleppele, kes ja kuidas ehitab välja piirkonna äravoolusüsteemid.
Hipodroomi arendus toppas pikka aega, sest ala omanikul Alfa Propertyl olid erimeelsused Tallinna kommunaalametiga. Hipodroomi alal puudub veevärk ja linn nõudis arendajalt pumplaga sademevee ärajuhtimise süsteemi loomist, mis läheks hinnanguliselt maksma 12 miljonit eurot.
Reedel sõlmisid Tallinn ja ala arendajad kokkuleppe, mille järgi koostab Tallinn taristu ehitusprojektid ning viib läbi riigihanked, Alfa Property kaasrahastab taristu rajamist.
Raami kokkuleppele andis paljuski Hipodroomi vaidluse tõttu mullu detsembris vastu võetud Tallinna määrus, millega pannakse paika täpsed reeglid, kes, kuidas ja kui palju peab eraarenduse puhul taristut – tänavaid, teid, parke, kanalisatsiooni – rajama.
Alfa Propertyga sõlmitud kokkulepe on Tallinna jaoks esimene taoline leping.
Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles, et Hipodroomi arenduse kaasrahastamise arvestamisel kasutati uut määra, milleks on 20 eurot ühe ruutmeetri rajatava büroo- ja korteripinna kohta pluss ehitushinnaindeks.
Alfa Property juhatuse liige Jaanus Mikk ütles, et tema ei saanud aru, miks linn pidi ettevõtet kohustama sadeveesüsteemi rajama, sest see süsteem teenindab ka teisi piirkondi linnas. "Nüüd on seis loogiline, kus linn rendib taristu välja ja iga arendaja saab võrdsetel tingimustel liituda," lausus ta.
Alfa Property ehitab omalt poolt mitmed teelõigud ning jalgteed.

Parkimismaja vee alla
Mikk nimetas Hipodroomi projekti väga suureks: koos parkimisaladega on selle pindalaks 350 000 ruutmeetrit. Büroopindu tuleb alale 130 000 ruutmeetrit, kortereid pea 120 000 ruutmeetri jagu. Kõigi kortermajade peale kokku peaks ehitatama tuhat korterit.
Ärikvartali arendamisega tegeleva EKE arendusdivisjoni juht Karl Ader on varem ERR-ile öelnud, et ärikvartali ehituslubadega on palju tööd olnud, kuid lootus jääb, et 2023. aastal saab kopa maasse lüüa. Reedel ütles Ader, et loodetavasti saab ehitusega "väga varsti" pihta hakata.
"Anname lähipäevil sisse ehitusloa taotlused, algab menetlus. Loodan, et saame ehitusload väga varsti. Et järgmine aasta ehitus juba ammu käiks ja kõik (hoone)karbid on püsti. Menetlemine algab igal juhul kohe," lausus ta.
EKE arendatavas ärikvartalis saab olema kolm ärihoonet. Ankurüürnikeks saavad Swedbank ja Elisa, viimasega samas hoones hakkab asuma ka Rimi.
Ader ütles, et üürilepinguid sõlmides mõeldakse sellele, et ärikvartalis oleks kaetud eri teenindusvaldkonnad. "Valime näiteks ühe apteegi, paar toitlustuskohta," lausus ta.
Kõige suurem ja keerulisem projekt on ärikvartalis seotud aga hoopis parkimisega. Nimelt peab EKE parkimiskohad rajama enamjaolt maa alla, sest selline oli Tallinna soov.
"Tohutu parkimiskogus tuleb viia maa alla, mis tegelikkuses on väga ambitsioonikas, tuleb minna mitmele korrusele maa alla. Kuna seal on meeter-pooleteise pealt ainult vesi, siis me ehitame vee alla. See on insenertehniliselt väga keerukas ja kallis rajatis," lausus Ader.
Ärikvartalisse tuleb veidi üle 1200 parkimiskoha.

Tuhat korterit, uus tänav ja tunnel autodele
Elamukvartalit arendab Reterra Estate, ettevõtte juhatuse esimees Reigo Randmets ütles, et lisaks elumajadele rajab ettevõte suure rekreatsiooniala.
"Meie soov on anda paari nädala jooksul sisse ehitusload ja saada selle aasta jooksul ehitusload ja järgmise aasta esimese pooles hakata ehitama. Esimeses etapis ehitame kuus maja," lausus ta.
Lisaks ehitatakse piirkonnas suuremaks Merimetsa tänav ning rajatakse täiesti uus, Hipodroomi tänav. Kahe tänava alla rajatakse autodele tunnel.
Mikk ütles, et Paldiski maantee ristmiku, Merimetsa tänava, Hipodroomi tänava ja esimese tunneli ehitusloa taotlus antakse sisse juba reedel.
Paldiski maanteest Merimetsa teeni kulgevale promenaadile rajatakse pargid, looduslikud puhkealad ja tiik.
Alfa Property üks omanikke Jaan Manitski algatas Hipodroomi kvartali projekti 2007. aastal. Detailplaneeringut on aastate jooksul, ka pärast selle kehtestamist 2011. aastal, kaasajastatud ja täiendatud.
Toimetaja: Marko Tooming