Tallinna raha eest on praegu käimas haiglakompleksi põhiprojekti koostamine ja varustustrasside projekteerimine. Põhiprojekti koostamisega minnakse kindlasti lõpuni ning see peaks valmima järgmise aasta teises poole, ütles Kõlvart.

"Me kavatseme selle (projekteerimise) lõpuni viia. Tänaseks on juba kulunud umbes kuus miljonit eurot ja kindlasti poleks mõistlik seda tööd pooleli jätta. Me lähtume sellest, et kui on olemas põhiprojekt, siis on meil olemas valmisolek ka ehitushangete väljakuulutamiseks," lausus ta.

Samas ei tähenda Tallinna meelekindlus, et peale projekti valmimist riigipoolse rahastuse garantiita ehitushanked välja kuulutataks.

"Ei, seda me muidugi ei tee. Projekti üldeelarve ei anna meile võimalust seda iseseisvalt lõpuni viia. Samas me lähtume ikkagi sellest, et meditsiiniteenuste pakkumine on riigi kohustus ja tegelikult juba 10 aasta pärast Tallinna keskhaiglad praegustes hoonetes teenuseid pakkuda enam ei saa. Lahendus tuleb lähima 10 aasta jooksul leida nagunii. Tallinn on valmis seda projekti kaasfinantseerima, aga loomulikult on vajalik ka riigi osalus," lausus Kõlvart.

"Olime algusest peale valmis kokku leppima valemi, sõltumata projekti maksumusest oleks valem 50-50. Selleks on ka alus. Juba täna on ainult 50 protsenti Tallinna haiglate patsientidest Tallinna elanikud," lisas linnapea.  

Kõlvarti sõnul on uue haigla rajamise hind umbes 600 miljonit eurot, seega panustaks Tallinna valemi järgi nii linn kui ka riik 300 miljonit.

Tallinn teatas eelmisel nädalal, et linn jätkab Tallinna uue haigla projekti ettevalmistustöödega vaatamata riigikohtu otsusele riigipoolse rahastuse küsimuses.

Riigikohus nõustus otsuses haldus- ja ringkonnakohtuga, et Tallinna linn ja sihtasutus Tallinna Haigla Arendus ei saanud vaidlustada valitsuse otsust, millega jäi Tallinna uue haigla ehitus välja Euroopa Liidu toetusraha jaotamise kavast, kus uuele haiglale oli ette nähtud 280 miljonit eurot.

Kõlvarti sõnul said nad kohtus teada, et Tallinna haigla on jätkuvalt taasterahastu nimekirjas, sest see oli üks riigipoolseid argumente, miks valitsuse otsust vaidlustada ei saa.

"Me praegu lähtume ka sellest, et kuna esimene etapp on Tallinna poolt täidetud ehk projekteerimine käib, leping on sõlmitud, siis kokkuleppe alusel esimese vahe-eesmärgi eduka täitmise eest peaks Euroopa Komisjon meile kompenseerima umbes 40 miljonit eurot. See on meie arusaam praegu," ütles Kõlvart.

Uuelt võimuliidult raha ei tule

Linna ja ministeeriumite ametnikud on uue haigla asju pidevas kontaktis ning sinna taha asjad ei jää. Küsimus on poliitilises tahtes, ütles Kõlvart.

"Küsimus on selles, kas tekib poliitiline soov selle projektiga edasi minna. Täna lähtume, et uues koalitsioonis on vähemalt üks partner, kes on Tallinna haigla ehitamise oma programmis välja toonud, sotsiaaldemokraadid, ja loodame, et see on nende jaoks endiselt prioriteediks," ütles Kõlvart.

Uues valitsuses terviseministri ametit pidama hakkav Riina Sikkut ütles ERR-ile, et koalitsioonikõnelustel Tallinna haigla ehituse toetamist ei arutatud.

"Koalitsioonikõnelustel keskenduti pigem nendele teemadele ja kuludele, mis on tänases julgeolekuolukorras, majanduse ja riigieelarve seisukohalt kõige prioriteetsemad. Praegu ei planeerita täiendavaid suuri investeeringuid, sest eelkõige on fookus julgeolekul," lausus ta.

Eelarve paranedes on võimalik aga suurematele investeeringutele uuesti otsa vaadata ja arutamiseks lauale tõsta, möönis Sikkut, lisades, et sotsiaaldemokraadid on Tallinna haigla ehitamist "põhimõtteliselt toetanud".

Sotsiaalministeerium ootab otsuseid

Sotsiaalministeerium enne poliitilisi otsuseid olukorda kommenteerida ei soovinud, öeldes vaid, et tervisevaldkonna vaates on oluline toetada kõigi haiglavõrgu arengukava haiglate taristu uuendusi.

"Samas rahalised vahendid ja edasised sammud sõltuvad uue valitsuse otsustest ja valdkonna pädevuses ei ole anda hinnanguid valitsuse rahalistele otsustele," ütles tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Kersti Esnar.