Koalitsioonileppes on kirjas, et koos arstide, meditsiinieetika ekspertide, patsiendiorganisatsioonide ja teiste osapooltega algatatakse elulõpu otsuste määratlemise analüüs.

Sotsiaaldemokraatide esimees Lauri Läänemets ütles, et kuigi tegu on alles lubadusega algatada ühiskondlik arutelu, võiks tema arvates jõuda ühel hetkel välja olukorrani, kus näiteks eutanaasia on Eestis lubatud.

"Näiteks kui sa oled vähihaige ja sa tead, et su keha on vähki täis, sul on tohutud piinad ja see on sinu soov sellest elust lahkuda, siis täna mitte ükski arst sind aidata ei tohi, kui sa seda soovid teha. Eutanaasia tähendab seda, et kui sa soovid ja kui seadus seda võimaldab, siis on võimalik seda toetada. See on aga väga õrn ja keeruline teema ja seda ei saa nii lihtsalt kehtestada. Siin tuleb kõik riskid maandada, et keegi kelleltki elu hakkaks võtma. Seal on ka moraalsed küsimused, et kas ja kuidas ning mis juhtudel seda üldse lubada. Või millistel juhtudel on õigus eutanaasiale kaasa aidata, näiteks andes patsiendile mingi süst [mürgisüst – toim.], kui ta seda soovib," ütles Läänemets.

"See vajab arutelu ja rahulikku ettevalmistamist. Ühel hetkel kui me oleme selle ühiskonnas läbi arutanud, siis minu arvates me võiksime selle võimaluse ühiskonnas ka luua," sõnas Läänemets.

Tervishoiusüsteemi tuumaks solidaarne ravikindlustus

Koalitsioonileppes lubatakse lihtsustada ka patsienditestamendi koostamist. Patsienditestament on avaldus selle kohta, millist ravi inimene soovib või ei soovi olukorras, kus ta pole enam võimeline ise otsuseid langetama, näiteks kui ta on teadvuseta või dementne.

Ants Nõmper, Maret Kruus ja Rainis Int tõid 2017. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajakirjas Juridica kirjutatud eritluses välja, et kuigi kehtiv õigus võimaldab ka Eestis patsienditestamenti kasutada, ei ole selle kasutamine Eesti praktikas seni laialt levinud ning suure tõenäosusega tuleneb see teadmatusest selle kasutamise võimaluste kohta.

Lisaks elulõpuotsuste eritlemisele sai terviseminister ülesande otsida ka võimalusi kaasata tervishoidu erarahastust. Koalitsioonileppes on kirjas, et selle aasta lõpuks viiakse läbi tervishoiu rahastamise analüüs, mille eesmärk on tagada senisest laiapõhjalisem tervishoiu rahastus ja jätkusuutlikus.

Uue valitsuse terviseminister Riina Sikkut ütles, et tervishoiusüsteemi tuumaks jääb siiski solidaarne ravikindlustus.

"Kuna laua ääres oli kolm erinevat erakonda, kel on erinev arusaam sellest, kuidas lisaraha võiks tervisesse tuua, siis oli partnerite jaoks oluline eraldi välja tuua ka see, et tuleb analüüsis vaadata ka võimalusi eraraha kaasamiseks. Seal ei ole konkreetselt mingit kokkulepet või seadusemuudatust taga, vaid see, et kui me teeme seda analüüsi, et siis neid alternatiive väga laialt kaaluda," selgitas ta.

Sikkut ütles, et temal endal ei ole mingisugust kahtlust, et solidaarselt on väikeses riigis võimalik tervishoidu õiglasemalt ja tõhusamalt ülal pidada, kui senisest rohkem eraraha kaasavat süsteemi. Senise rahastusega ei ole Sikkuti sõnul võimalik aga sellist teenust pakkuda, mis vastaks ka inimeste ootustele.