Macron külastas eelmisel nädalal Pekingit ja kohtus seal Hiina kommunistliku partei peasekretäri Xi Jinpingiga. Prantsuse president andis kolmepäevaselt riigivisiidilt tagasi tulles intervjuu Politicole ja kahele Prantsuse ajakirjanikule.

"Suur risk, millega Euroopa silmitsi seisab, on sattumine kriisidesse, mis pole meie omad," ütles Macron. 

Prantsusmaa liider on kogu oma ametiaja rääkinud Euroopa strateegilise autonoomia vajadusest. Macron proovis intervjuus jälle seda ideed selgitada. Xi Jinping ja Hiina kompartei toetavad Macroni strateegilise autonoomia ideed, vahendas Politico.

"Küsimus, millele eurooplased peavad vastama, on see, et kas meie huvides on Taiwani kriisi laiendamine. Ei ole. Kõige hullem oleks mõelda, et meie, eurooplased, peame selle teema järgimisel võtma eeskuju USA agendast ja Hiina ülereageerimisest," ütles Macron. 

Macron ütles, et Euroopa peab nüüd keskenduma oma kaitsetööstuse arendamisele. Prantsuse president väitis, et Euroopa on suurendanud oma sõltuvust USA-st relvade ja energia osas. Tema sõnul peab Euroopa vähendama ka oma sõltuvust USA dollarist. 

"Kui pinged kahe suurriigi vahel suurenevad, siis ei jää meil aega ega ressursse oma strateegilise autonoomia rahastamiseks ja meist saavad vasallid," ütles Macron. 

Viimaste aastate jooksul on USA sanktsioonid tabanud Venemaad ja Iraani. Sanktsioonide tõttu ei pääse need riigid enam ligi ülemaailmsele finantssüsteemile. Mõned inimesed kurdavad juba ka Euroopas, et Washington kasutab dollarit relvana, vahendas Politico. 

Prantsusmaa ametnikud ütlesid, et Macron ja Xi arutasid ka Taiwani küsimust. Eelmisel nädalal külastas Pekingit ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Tema sõnul on stabiilsus Taiwani väinas ülimalt tähtis. Xi vastas aga, et "igaüks, kes arvab, et suudab Pekingit Taiwani küsimuse osas mõjutada, see eksib". 

"Xi oli nördinud, et teda peeti vastutavaks Ukraina konflikti eest, ta pisendas oma hiljutise Moskva-visiidi tähtsust. Ta oli vihane USA pärast ja väga ärritunud Taiwani presidendi visiidi pärast," ütles üks asjaga kursis inimene. 

USA esindajatekoja spiiker Kevin McCarthy kohtus eelmisel nädalal Californias Taiwani presidendi Tsai Ing-weniga. 

Vaid mõni tund pärast Macroni visiiti käivitas Hiina suured sõjaväeõppused Taiwani suunal. Taiwani kaitseministeeriumi teatel ületas mitu hävituslennukit Taiwani väina keskjoone, mis on mitteametlik piir Taiwani ja Hiina vahel. Taiwan ehk Hiina Vabariik on sisuliselt iseseisev riik, kuid Hiina Rahvavabariik peab seda enda osaks. 

Kriitika Euroopast

Macroni visiidile järgnesid vastuolulised kommentaarid ka Euroopa vaates, kuna loodeti, et Macron ja temaga samal ajal riiki külastanud von der Leyen suudavad Hiinat mõjutada, et Peking ei annaks Venemaale sõjalist ja majanduslikku abi, et sõda Ukrainas pidada. Sellist tulemust ega sõnumit aga kuidagi ei kõlanud.

Saksamaa USA Marshalli fondi analüütiku Andrew Smalli hinnangul on Hiina president juba selgelt märku andnud kelle poolt ta on. "Ma arvan, et see oli juba tema Moskva-visiidi tulemus. Ma ei usu, et temaga rääkimine mingit erilist progressi tõi. Hiina ei otsi eriti võimalusi panustada millessegi, mis tooks rahu. Selleks peaksid nad panema surve peale Moskvale. Aga Xi Jingping on teinud selgeks, et ta ei tee seda," sõnas Small.

Macroni erinevaid sõnavõtte kuulates võiks arvata, et Pekingis ülisooja vastuvõtu osaliseks saanud Prantsusmaa president kukkus Hiinale lihtsalt pugema. Kuid tegelikult on tema sõnavõttudes ka üks teine ambitsioon. Nimelt rääkis ta veel eelmise aastani väga aktiivselt Euroopa strateegilisest autonoomiast, ent suure sõja valguses tõmbas tooni tagasi. Nüüd on Macron selle retoorika aga taas välja toonud ning näis kui aktiivselt ta seda taas suruma hakkab.

Prantsusmaa on tuumariik ning ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Pariis on aga vähem panustanud Ukraina kaitsmisse kui paljud teised EL-i liikmesriigid.