ERR Brüsselis: milleni viib Macroni soolo?
Prantsusmaa president Emmanuel Macron külastas mõni aeg tagasi Hiinat ning ütles tagasiteel ajakirjanikele, et Euroopast ei tohi saada USA vasall. Sellega üritas Macron taaselustada strateegilise autonoomia ideed, mis paljusid liitlasi vihastas. "Välisilm" uuris Brüsselis, kas ideel on jumet või tappis Macroni soolo selle lõplikult.
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni Hiina-visiidi järgne intervjuu on saanud juba kurikuulsaks. Macron isegi on seda nägu säilitades siluda üritanud, ent kahju on juba tehtud.
Macronile on olnud omane ideid õhku visates neid avalikkuses testida.
"Minu hinnangul on need avaldused ebaõnnestunud, aga ma arvan, et Elysee palee ka parandas neid teatud mahus. Me pole kunagi olnud ohus muutuda Ameerika Ühendriikide vasalliks. Mida me peame suutma ka tulevikus, on Euroopa Liidu nimel välispoliitikat ühtselt väljendada, aga rääkida ka Euroopa Liidu nimel julgeolekust ja leida enda seisukohad koostöös oma liitlaste, Ameerika Ühendriikidega. See on meie missioon. See ei aita meid, kui laseme luua lõhesid üksteise seisukohtade vahele. Lõppkokkuvõttes toetab see ainult Hiina välispoliitikat," kommenteeris Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius.
Ka liitlaste soovimatus teda otsesõnu kritiseerida näitab, et öeldut peetakse vastutustundetuks, sest see viitab justkui oleks lõhe nii Euroopa riikide vahel kui ka Euroopa ja USA vahel. Ning raske on uskuda, et tema strateegilist autonoomiat keegi väga enam arutada tahaks.
"Mitte NATO pole ajusurnud, vaid idee strateegilisest autonoomiast USA suhtes sel viisil, kuidas Macron seda mõtleb. Ta eksis, kui ütles, et NATO on oma aja ära elanud, ja ma arvan, et ta eksib ka nüüd, väites, et eurooplased peaksid USA ja Hiina kõrval saama kolmandaks supervõimuks. See ei tööta niimoodi. Töötaks see, et Euroopa panustaks rohkem enda kaitsevõimesse, aga mitte eesmärgiga saada täiesti sõltumatuks Ameerika Ühendriikidest, sest see pole võimalik, vaid aidates transatlantiliselt mõtlevaid inimesi Washingtonis, et nende sõnum oleks mõjuv. Sest on aina keerulisem ükskõik millisele USA administratsioonile õigustada enda valijate ees Euroopa julgeolekus osalemist. Seega, teeme nende töö lihtsamaks ja võtame rohkem vastutust enda peale. Ma arvan, et me peaksime jääma kindlasse liitu USA-ga ja mitte ainult vastasseisus Venemaaga, aga ka Hiinaga," rääkis mõttekoja Globsec asepresident Roland Freudenstein.
Aga selline pole üldsegi nägemus Prantsusmaal, kus Macroni öeldu polnud kuidagi šokeeriv.
"Väljendit vasall kasutatakse Prantsusmaa aruteludes USA ja NATO järgimise kriitikute poolt. See sõna ei ole üllatav prantslastele, aga on üllatav, et seda kasutas president, mis on ebatavaline. Tavaliselt üritaks ta olla diplomaatiline ja tuletada inimestele meelde, et Prantsusmaa on USA liitlane – väga hea ja tugev liitlane. See sõnakasutus on üsna üllatav presidendi kohta, aga mitte Prantsusmaa aruteludes. Seepärast ei pruugita seda ka rahvusvaheliselt mõista. Ilmselt soovis Macron olla provokatiivne nagu mitmel korral varem ja kasutada seda sõna demonstreerimaks, mis oleks tagajärg, kui Euroopa ei mõtle enda huvidest lähtuvalt ja ootaks, et Washington defineeriks nad," rääkis Schumani fondi Brüsseli büroo juht Eric Maurice.
Selles, et Euroopa peab enda kaitsel rohkem tegema, on tegelikult konsensus olemas. Kuid küsimus on selles, kas Euroopa saab lähikümnenditel nii tugevaks ja ühtseks, et kriitilises olukorras suudetakse Venemaalt lähtuv oht kiiresti ja otsustavalt tagasi lüüa. Roland Freudenstein ei usu, et USA-ta see võimalik oleks.
"Kuniks me ei ole üks riik. See siin on keerukas ja unikaalne organisatsioon liikmesriikidega, mis on koondanud mõned suveräänsuse elemendid, aga säilitanud teised. Euroopa julgeolekust mõtlemine sõltub sellest, kus paiknetakse. Mul on väga raske ette kujutada igal tasemel tuumaheidutust, tavapärast ja hübriidheidutust, mida jõustaks Euroopa samal viisil nagu NATO juhtriik USA teeb seda täna," kommenteeris Freudentstein.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"