"Oleme pidanud tabelit muudatustest, mida teha saame, ja ka kulutustest. Kuna meil oli majandusprognoosi järgi ees 4,1 protsenti eelarvemiinust, siis me võtsime endale eesmärgiks vähemalt seal kolme protsendi peal püsida. 2024. aastal tahame selle saavutada - siit ka eri maksumuudatused ja kokkuhoiud. Kui hakkame tegema nulleelarvet edaspidi, siis tuleb veel leida vahendeid [miinuse vähendamiseks]," rääkis tulevane rahandusminister.

Käibemaks tuleb 2024. aastal 22 protsenti senise 20 protsendi asemel. "Käibemaksu tõusu mõju on 220-230 miljonit. Maksuerisuste kaotamine tuleb aastal 2025 ja selle suurusjärk on 40 miljoni ringis," sõnas Võrklaev.

Perioodika, ajakirjanduse ja ravimite kallale uus valitsus ei tahtnud maksutõusuga minna. "Ajakirjanduses on mure olnud, kuidas seda kvaliteetset uudisvoogu tagada ja ravimid on esmatarbe vajadus. Maksudega lähtume riigikaitse- ja roheeesmärkidest," sõnas Võrklaev.

Automaksu mõju on Võrklaeva hinnangul 120 miljonit. "Automaks tuleb aasta lõpuks seaduseks saada. See on piisav aeg ja seal lähtume roheeesmärkidest. Plaanime teha sinna ka CO2 komponendi, ehk et need autod, mis saastavad vähem, maksavad vähem. Siis tuleb vaadata ka auto luksuse elementi ja need autod, mis on suuremad ja kallimad, siis ka neid rohkem maksustada," rääkis Võrklaev.

"Automaksu valemit peame veel disainima. Kodualuse maamaksu ootust pole peas, kuigi arvutused on olemas," sõnas Võrklaev.