Selle aasta algusest kehtima hakanud peretoetuste süsteemi järgi saavad kolme kuni kuue lapsega pered praegu hüvitist 650 eurot, seitsme ning rohkema lapsega pered aga 850 eurot kuus. Uue koalitsiooni plaan näeb ette mõlema summa vähendamist 200 euro võrra. Esimese ja teise lapse eest maksab riik ka tulevikus 80 eurot ning kolmandast lapsest alates sada eurot.

"Nii et pered saavad kätte rohkem kui eelmise aasta detsembris, aga vähem kui vahepealne seaduse lubadus oli," ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Tulevane rahandusminister Mart Võrklaev ütles, et kogu perehüvitiste seadust on soov muuta riigieelarvele jõukohasemaks. Nii ei hakka loodav valitsus 2024. aastal suurperede toetust indekseerima ka pensioniindeksiga.

"Indekseerimine ka kasvatab meie riigieelarve kulusid päris kiires tempos ja nagu me teame, siis eelarvega on meil keerulised ajad."

Kaob ka astmeline väljumine perehüvitise süsteemist. Kui praegu saab kolmelapseline pere kaks kolmandikku suurpere toetusest ka siis, kui üks lastest saab täiskasvanuks, aga koolikohustust ei täida, siis tulevikus loetakse seesugune pere kahelapseliseks.

"See pere praeguse arvestusega saaks kuskil seal 600 eurot, samal ajal kahelapseline pere praeguse arvutusega saaks 160 eurot. Et täpselt samasugused kahelapselised pered on nad siis," selgitas Võrklaev.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri sõnul on nii suurperede toetuse kärpimine kui ka indekseerimise kaotamine rumalad sammud, mis suurendavad ebakindlust ja -võrdsust.

"Niisugusel kujul käituda, kus viis erakonda, kõik parlamendierakonnad on mõni kuu tagasi konsensuslikult võtnud vastu niisugused otsused ja nüüd lähevad kaks erakonda seda pea peale või tagasi pöörama, see hävitab usalduse riigi suhtes ja hävitab usalduse perepoliitika stabiilsuse ja demograafiat reguleerivate seaduste kindlustunde ja pikaajalisuse suhtes," rääkis Seeder.

Uus koalitsioon maksab aga ka tulevikus 19-aastaseks saanud lapse eest, kes omandab haridust.

Uue koalitsiooni nägemuse järgi paranevad tulevikus vajaduspõhised teenused ja nende kättesaadavus. Nii näiteks tõuseb elatisabi praeguselt 100 eurolt 200 eurole ning toitjakaotuspenisoni asemel hakatakse maksma toitjakaotustoetust.

"Toitjakaotuspension, mis seni on olnud pensioniloogikaga ehk sõltub sellest, kui suur oli lahkunud vanema sissetulek varem, ometigi siis lapsed vajavad abi ja tuge üsna sarnaselt ja need käärid on seal liiga suured," selgitas Riisalo.

Lapsehoolduspuhkuselt naasnud ning väikese lapsega hooldus- või haiguslehele jääv vanem hakkab saama hüvitist oma palga, mitte miinimumpalga järgi. Seadusemuudatusi soovitakse sisse viia võimalikult kiiresti, andes siiski praegu kehtivast perehüvitiste süsteemist aega ka väljumiseks.

Seadust on plaanis muuta enne juunikuud

"See kulu, mis vastuvõetud perehüvitiste seadusega tehti tulevikku, ega sellele ei olnud väga head katet, ka see oleks tulnud millegi arvelt, midagi muud oleks tulnud kokku hoidma või tegemata jätma," ütles Riisalo.

Kui suurt kokkuhoidu toetuste kärpimine annab, pole jõutud kokku arvutada.

"Lasterikka pere toetust saavaid peresid on natukene vähem kui 24 000 peret, keda see muudatus puudutaks ja seitsmelapselisi on veel vähem, neid on seal umbes saja keerus," ütles sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhataja Kati Kümnik.

Toetuste kärpimiseks on vaja muuta seadust ning seda tahetakse teha võimalikult kiiresti, enne juunikuud.

"Kuivõrd me teeme tagasipööramist juba antud hüvedele, siis võimalikult kiiresti, et see õigustatud ootus ei kasvaks liiga suureks," ütles Riisalo.

"Seadus peab jõustuma ja alles siis me saame toimetada, hetkel on meil ka teadmine, mis need plaanitavad muudatused on, aga järgmisest kuust need kindlasti ei jõua rakenduda," ütles Kümnik.