2024. aasta algusest tõuseb käibemaks kahe protsendipunkti võrra 22 protsendini ning 2025. aastast tõuseb sama palju ka tulumaks, kerkides 22 protsendini.

"Maksuküüru kaotamine tähendab, et kõigile hakkab kehtima üldine ühetaoline tulumaks – 22 protsenti. Ja samal ajal tõuseb tulumaksu vabastus 700 eurole ja sealt edasi kõik maksavad ühetaoliselt 22 protsenti tulumaksu. Maksuküüru kaotamine, pluss tulumaksuvabastuse tõus tekitab selle olukorra, kus tulumaksu tõstes tegelikult keegi inimestest raha vähem kätte ei saa," selgitas Võrklaev.

Ta tõdes, et riigieelarvesse hakkab tulumaksu muudatus raha sisse tooma pikemaajaliselt.

"Esialgu, kuna inimesed saavad rohkem raha kätte, siis järelikult riik sealt hetkel rohkem raha ei saa. /.../ Pikas plaanis palgad tõusevad, riik hakkab rohkem raha saama ehk siis on see plussmärgiga tehing. Pluss see, et üle 8000 euro teenivad inimesed hakkavad võrreldes tänasega ka rohkem maksma. Ja meil neid inimesi juba mõningad on ehk ilmselt sealt tekib ka täiendav tulu. Aga tõsi, see toob pikema aja jooksul tulu tagasi," rääkis Võrklaev.

Tema sõnul tuleneb maksude tõstmise vajadus suuresti kaitsekulutuste tõstmise vajadusest. "Venemaa täiemahulise invasiooni tõttu Ukrainasse me pidime tõstma kaitsekulutusi kahelt protsendilt kolmele protsendile, mis on suurusjärgus 400 kuni 450 miljonit eurot," märkis Võrklaev.

Tema kinnitusel on kavas ka riigisektoris kärbete otsimine.

"Me oleme võtnud ikkagi eesmärgiks ka riigisektoris oma teenused ja tegevused üle vaadata. See on plaanis jaotada kahte etappi. Üks on see, mis jääb koalitsiooniläbirääkimiste ja eelarve vahele sügisel, et iga minister läheb oma ministeeriumisse, proovib seal leida võimalikke kokkuhoiukohti või vaadata teenuseid, kas midagi on vaja pakkuda, mida saab efektiivsemalt teha," rääkis ta.

"Ja teine oleks pikaajaline plaan – eelarverevisjon, nulleelarve koostamine. Ehk me peame vaatama kõik teenused ja pakutavad tegevused üle, mida riik teeb, küsime, kas seda on vaja teha, kas seda saab efektiivsemalt teha. Ja siis teeme järgmised otsused. Aga see on pikk protsess. See saab olema rahandusministeeriumi ülesanne, et koos teiste ministeeriumitega see läbi viia," lisas Võrklaev.

Ta selgitas, et seda tööd tehakse läbi valitsuse nelja aasta. "Aga mitte nii, et me neli aastat teeeme tööd ja siis ütleme, et ei tulnud välja, vaid me võtame, kuna see on suur töö, juppide, ministeeriumite kaupa ja igal aastal soovime ikkagi mingi tulemuse saavutada ja reealselt seda riiki efektiivsemaks muuta. Ehk samal ajal kui me küsime inimestelt abi maksude näol, pingutame ka ise püksirihma," ütles tulevane rahandusminister.