Põhjusi, miks alati ei ole põhiseadust koalitsioonilepingust tähtsamaks peetud, on mitu.

Esiteks on valimislubaduste elluviimiseks valitsusliidul alati vähe aega. Seetõttu kiputakse alahindama demokraatliku õigusloomeprotsessi kohustuslike osasid nagu asjaosaliste kaasamine, mõjude analüüs ning põhjalik menetlus riigikogus ning ülehindama valitsusliidu osaliste tarkust ja ettenägemisvõimet.

Teiseks tekib valimisedust joovastunud erakondadel kergesti usk, et kõik, mis on kasulik erakonnale, on kasulik ka ühiskonnale.

Tulemusena muutusid lepped detailsemaks ja hakkasid nägema ette mitte ainult koalitsiooni sihte ning eesmärke, vaid ka väga konkreetseid lahendusi. See omakorda vähendas seaduse menetlemise käigus riigikogu rolli ning asjatundjate võimalust oma hääl kuuldavaks teha.

Teistsuguseks äärmuseks on olnud lepped, milles on eesmärgid sõnastatud liiga häguselt. Mitmeid varasemaid leppeid iseloomustas lubadus analüüsida parandamisvõimalusi või parandada analüüsivõimalusi.

Allkirjad saanud võimuleppes leidub lubadus mingit teemat "analüüsida" vaid kuuel korral. Samal ajal on ähmasemad lubadused ligi kahekümnel korral looritatud sõnadega "otsime" ja "vaatame".

Kui detailne võib koalitsioonilepe olla?

Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE koalitsioonilepet on juba jõutud kritiseerida vähese konkreetsuse poolest. Minu arvatest asjata.

Külli Taro on õigustatult märkinud, et kuna lepe pannakse kokku kinniste uste taga lühikese aja jooksul läbipaistmatu protsessi käigus, siis ei tohikski lepe muutuda detailseks. Sest vastasel juhul pannakse põhiseaduses ettenähtud seadusloome protsess lukku ning riigikogul puuduks võimalus leida parimad viisid ja vahendid eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu peaks koalitsioonileping piirduma üldisemate eesmärkide seadmisega.

Lepe on piisavalt konkreetne eesmärkide osas, jättes lahendusteed aga riigikogu otsida. Virtsu ja Lehola koolide kaitsjana olen rõõmus lubaduse üle töötada välja koolivõrgu rahastamismudel kodulähedaste koolide elushoidmiseks. Kuivõrd rahastamismudeli väljatöötamine võtab aega, siis ei aita see lubadus automaatselt neid koole, mis on just suletud.

Neid koole päästaks ainult kohtuvaidluse ajaks antav esialgne õiguskaitse ning lootus, et ametisse astuv haridus- ja teadusminister Kristina Kallas suudab veenda kohalike omavalitsusi koolide sulgemist puudutavad otsused uues olukorras üle vaatama.

Kallimaks kui põhiseadus, tuleb koalitsioonilepingut tunnistada?

Käesoleva aasta alguses pidas õiguskantsler Ülle Madise riigikogus ettekande, kuidas tuleks rohepööre põhiseadusega kooskõlas ellu viia. Ta mainis, et kuna arengukava ega koalitsioonileping ei loo mitte kellelegi ühtki õigust, kohustust ega ootust, siis ei pea ettevõtjad oma tegevust ümber korraldama arengukavade või koalitsioonilepingu alusel. Selle asemel peab riigikogu kõik olulisemad keelud, kohustused ja õigused seadusega kehtestama.

Kuna poliitikud jooksid valimiste eel valijatele tormi, siis võis õiguskantsleri manitsus jääda tähelepanuta.

Kuidagi teisiti ei ole võimalik seletada näiteks ministri käitumist, kes keeldus ettevõttele andmast kooskõlastust põhjendusel, et kavandatavas koalitsioonileppes plaanitakse keelata uute põlevkivikaevanduste avamine. See on ilmselges vastuolus sellega, millele õiguskantsler osutas. Võib-olla poleks liiast, kui õiguskantsler ametisse astunud riigikogule sel teemal suulise ettekande peab.

Kui valitsusliidu osalistel on soov mingi tegevus keelata, siis tuleks see otsus langetada riigikogus läbipaistvas ja kaasavas menetluses, kaaludes nii avalikku kui ka erahuvi.

Valitsusliidu leppes sisalduv lubadus võtta vastu kliimaseadus ning luua kliimaeesmärkide saavutamiseks õigusselgus ja investeerimiskindlus on samm õiges suunas. Minister Kristen Michal peab selles vastutusrikkas valdkonnas leidma tasakaalukad ja läbimõeldud lahendused. Valimisdebattides kuuldu annab selleks lootust.

Koalitsioon on põhiseadusele truudust vandunud ja lepingu allkirjastanud. Küsimus jääb, kuidas taoline retoorika valimislubaduste raskuse all püsima jääb. Peaminister Kaja Kallase viide põhiseadusele kui valimiseelsete maksuarutelude takistusele oli loodetavasti hädavale, mis ei iseloomusta valitusliidu arusaama.

Vandeadvokaat Allar Jõks esindab kohtus Virtsu ja Lehola kooli lapsevanemaid.