"Ma võin nõustuda sellega, et maksud peavad tõusma ja raha ei tule seinast.
Aga ma ei või nõustuda sellega, kui peaminister väidab, et põhiseaduses on kirjas, et valimiskampaania ajal ei ole lubatud inimestele tõtt rääkida," märkis Paloma Krõõt Tupay.

Ta viitas peaminister Kallase sõnadele ERR-ile antud usutluses, et "põhiseadus ei luba näiteks maksuküsimusi rahvahääletusele panna. Ja miks – sellepärast, et sa ei saaks mitte kunagi rahvalt jah-sõna sellele, et maksud peavad tõusma. [...]."

Õigusteadlane tõi välja, et põhiseaduse § 106 ütleb tõepoolest: "Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi."

Kuid Tupay sõnul eristab põhiseadus selgelt mainitud rahvahääletuse institutsiooni riigikogu valimistest.

"Põhiseaduse § 106 mõte ei ole ära hoida olukorda, kus valijaskond nõuaks maksude tõstmist (?) ega avalikku arutelu olulistel poliitilistel teemadel. Põhiseaduse § 106 keelab (konkreetsete) seaduseelnõude rahvahääletusele panemist teatud teemadel. Võib nõustuda, et normi "peamiseks põhjuseks on vajadus vältida populismi ja rahva hetkemeeleolude ja ajutiste raskuste fataalset mõju" (R. Maruste. Põhiseadus ja selle järelevalve. Juura 1997, lk 57). Peaministri tõlgendusest lähtudes ei oleks nimelt kampaania ajal tohtinud ka rääkida riigikaitsest, kuna PS § 106 keelab ju ka selles küsimuses korraldada rahvahääletust...?!"

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles usutluses ERR-ile, et tema eelmisel sügisel antud lubadus, et maksud ei tõuse, käis tollase, Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsuse ning 2023. aasta riigieelarve kohta. Vastates, miks valimiskampaanias maksutõusudest vähe räägiti, ütles Kallas "Vikerhommikus", et põhiseadus keelab maksuküsimusi rahvahääletusele panna.