Vene kodanikelt hääleõiguse võtmises uus koalitsioon üksmeelt ei leidnud

Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalike omavalitsuse volikogude valimistel hääleõiguse võtmise küsimuses ei ole uues koalitsioonis üksmeelt ning lepiti vaid kokku, et selleks põhiseadust ei muudeta.
Koalitsioonileppes on kirjas: "Töötame koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õigusliku raamistiku Vene Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata."
Siseministrina jätkav sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets selgitas, et sotsiaaldemokraatide arvates ei ole seda võimalik teha ilma põhiseadust muutmata, teised koalitsioonipartnerid arvavad aga, et seda saab teha põhiseadust muutmata.
"Õiguskantsler, president pigem on öelnud, et selleks on vaja põhiseadust muuta. See kokkulepe nüüd tähendabki seda, et analüüsime, vaatame, mis moodi on võimalik seda teha. Ühes me kokku leppisime, põhiseadust see koalitsioon avama ei hakka," ütles Läänemets.
Ajakirjaniku küsimusele, miks see üldse koalitsioonileppesse kirja pandi, kui põhiseadust muutmata seda teha ei saa ja põhiseaduse avamise kavatsust pole, vastas Läänemets: "Vot ei tea. Siin ongi erinevad nägemused. Erinev seaduse tõlgendamine. Selles mõttes tuleks seda teha, et analüüsida, vaadata, mis see tulemus sealt tuleb. Selle järgi on võimalik alles otsustama hakata."
Reformierakondlane, tulevane rahandusminister Mart Võrklaev samas ütles selgelt, et Vene kodanikelt võetakse hääleõigus ära, kui seda saab teha ilma põhiseadust muutmata.
"See on koalitsiooni kokkulepe, et kui me saame seda sellisel kujul teha, siis me teeme selle ära ja nii on see ka seal tekstis kirjas."
Kui kaua vajaliku õigusliku raamistiku koostamine või analüüsi tegemine aega võtab, ei oska Läänemets veel öelda. See tuleb välja selgitada ministeeriumi ametnike abiga, ütles jätkav siseminister.
"Mina pigem kuulan ära, mida maja ütleb, kuidas seda kõige paremini teha on võimalik. Mõnikord võib võtta mõnelt õigusbüroolt arvamuse, aga tavaliselt on sellistel puhkudel tuginetud sellele, mida õigusteadlased, kes ülikoolides töötavad, arvavad. Ma ei välista, et mõnelt teiselt riigiinstitutsioonilt arvamust küsida," sõnas Läänemets.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi