Sellest, kuidas värske võimuliit suudab avalikkusele üldmõistetavaks selgitada abieluvõrdsuse ideed ning muutunud julgeolekuolukorras veenda meie muukeelseid kaasmaalasi, et Vene kodanike valimisõiguse ajutine peatamine on paratamatult vajalik, hakkavad koalitsiooni tulevikuväljavaated ja kodurahu Eesti ühiskonnas tervikuna sõltuma palju enam kui hetkel avalikkust nii ärritanud maksutõusudest.

Kas keegi mäletab, milline eelmine valitsus Eestis makse tõstis? See oli Andrus Ansipi teine valitsus suure majanduskriisi päevil 2000. aastate lõpul, mis tõstis käibemaksu 18 protsendilt 20 protsendile. Kas valija karistas neid selle eest järgnevatel valimistel? Ei! Reformierakond sai 2011. aastal veelgi enam hääli, kui 2007. aastal.

Viimased paarkümmend aastat on Eesti valimiste põhiteemad tiirelnud vene-problemaatika ja Venemaalt lähtuva ohu ümber, mis on peaaegu alati emotsionaalses plaanis varjutanud majandus- ja maksuküsimusi. Seetõttu ollaksegi Reformierakonna kontoris praeguse maksutõusudest tingitud pahameeletormi osas ilmselt võrdlemisi muretud: 2027. aasta valimistel on aktuaalsed juba teised teemad ja tõenäoliselt saab taas otsustavaks "Vene kaart", mitte majandus ja maksud.

Küll aga pole Eesti valija nii ükskõikne vähemuste õigusi puudutavate teemade osas. Abieluvõrdsuse kehtestamine äratab ja mobiliseerib konservatiivsema osa ühiskonnast ja me näeme taas elustumas kõike seda, mida 2014. aastal kooseluseaduse ja 2021. aastaks kavandatud abielureferendumi puhul: terav polariseerumine, rohked meeleavaldused ja kompromissitu obstruktsioon riigikogus.

Kuigi EKRE toetus sööstab selle najal ilmselt konservatiivses segmendis ajutiselt seninägematutesse kõrgustesse, siis ma kahtlen, kas Helmed suudavad seda teemat kuni järgmiste parlamendivalimisteni n-ö kuumana hoida ning abieluvõrdsuse tühistamise referendumit valimiste põhiteemaks lükata. Eesti valijate enamusel on ilmselt 2027. aastaks tekkinud argisemaid ning eksistentsiaalsemaid muresid kui küsimus, kes kellega abiellub või paarisuhtes elab.

Küll aga võib abieluvõrdsuse teema hakata murendama koalitsiooni endi ühtsust. Paljud ehk mäletavad, kuidas Reformierakond võitlustes kooseluseaduse eest mingil hetkel konservatiivse enamuse pahameele ees kartma lõi: kuigi nad hääletasid formaalselt seaduse poolt, jätsid oravad sotsid võitlusväljale sisuliselt üksi ja üritasid märku anda, et kogu see ettevõtmine polnudki niivõrd nende idee ja neil on parteis ka konservatiivselt mõtlevaid inimesi.

Kas ajalugu kordub? Oravad küll toetavad riigikogu saalis abieluvõrdsust, kuid üritavad avalikkusele sedastada sõnumit, et nemad olid pigem rakendusaktide poolt ja toetavad samasooliste abielu puhtalt koalitsiooni koos hoidmise nimel. Kui nii tõesti juhtub, siis kuidas hakkavad sellesse vaiba pooleldi alt ära tõmbamisse suhtuma sotsid ja Eesti 200?

Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamine kohalikel valimistel sisaldab veelgi enam potentsiaalseid ohukohti. Võtmeküsimuseks on, kuidas hakkab sellele reageerima venekeelne vähemus tervikuna: kas liikvele läheb narratiiv, et ajutine peatamine pole just parim lahendus, kuid antud olukorras siiski mõistatav samm, või vastupidi, tunnetatakse, et kõige Venemaaga seonduva tühistamisega on nüüd juba liiale mindud ning kõlab üleskutse: "Omasid pekstakse!"

Kui viimane, siis teeb istuv valitsus parima mõeldava kingituse liikumisele KOOS ja Aivo Petersonile. Kui venekeelsed Eesti kodanikud tunnetavad, et piir on justkui käes, siis hääletatakse juba protestist Kremli-meelsete jõudude poolt. Ehk teisisõnu, püüdes tagasi võita Narvat, annab valitsuse selle tegelikult käest.

Kumb neist kirjeldatud stsenaariumidest – kas protestivalimised või valimised nagu tavaliselt –saavad 2025. aasta sügisel määravaks, sõltub paljuski istuva valitsuse sõnumiseade oskustest. Kui tullakse taas lagedale võrdlusega, et näete, ka vangidel peatatakse valmisõigus, ja üldse ei saa me venelaste riigilojaalsuses kindlad olla, siis ilmselt antaksegi piltlikult öeldes Narva ära. Kui aga asja suudetakse seletada täiskasvanulikus ja osa inimeste pahameelt mõistvas võtmes, siis ei hakka see teema valimiskampaaniat Ida-Virumaal ja Lasnamäel soovimatus suunas mõjutama.

Niisiis, sellest, kuidas valitsusparteid suudavad neid kahte plahvatusohtlikku vähemuste õigustega seotud teemat käsitleda, sõltub selle koalitsiooni saatus ja ühiskondlik kodurahu palju rohkem kui maksutõusudest.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.