Riigikogu valimiste järel kõlasid õigustatud pahameelehüüatused sel teemal, et riik peab vastavalt valmistulemustele hakkama rahaliselt toetama Kremli-meelseid aktiviste. Teatavasti tuleb riigil maksta üle kahe protsendi valijate toetuse saanud Eestimaa Ühendatud Vasakparteile erakonnatoetust 30 000 eurot aastas olukorras, kus rohkelt hääli noppinud kandidaat on vahi all seoses kahtlustusega riigivastases tegevuses. See toetus ei tundu õige ega õiglane.

Eesti on õigusriik ning valimised on osa demokraatiast. Valijad on aga oma valikud teinud ning teiste seas on ka küsitava renomeega Vasakpartei saanud märkimisväärsel hulgal toetushääli. Riik peab sellega arvestama. Meie seadused on osa meie väärtustest, mis hoiavad meid riigina ja rahvana koos.

Lisaks tõdemusele, et riigil tuleb valimistulemuste järelmina pöörata veelgi rohkem tähelepanu ühiskonna lõimumisele, Ida-Virumaa arengu edendamisele ja regionaalarengu ühtlustamisele, tuleb võimestada ka õigusriigi põhimõtteid.

Varasematel aastatel seadusi luues on meie prioriteedid olnud mujal. Oleme elanud rahuajal ja ka meie seadused on mõeldud rahuajaks. Ent nüüd läks meie naaber sõnadelt tegudele ja muutus täiesti avalikult agressorriigiks. Oleme sellest konfliktist palju õppinud, sealhulgas ka seda, et meil tuleb uues olukorras üle vaadata suur hulk regulatsioone ning tugevdada järelevalvet, et agressorriigi tegevusest tulenevaid ohte ennetada ja maandada.

Seepärast peame suutma nüüd ühelt poolt järjekindlalt tagada seaduspõhist järelevalvet reeglite täitmise üle, et demokraatlikud protsessid toimiksid ning MTÜ-de, sh erakondade, tegevus oleks selge ja läbipaistev, ning teisalt tagama, et demokraatia varjus ei saaks elujõudu organisatsioonid, mille kaugem eesmärk on sellesama demokraatia lämmatamine või inimõiguste jalge alla tampimine.

Lõpetame skeemitamised

Riik toetab rahaliselt poliitilisi ühendusi seaduses ettenähtud korras. Miks seekord toetas nii suur seltskond valijaid Vasakpartei ridades kandideerinud selgelt provotseerivaid "rahuvahendajaid" rühmitusest KOOS, vajab kindlasti ühiskondlikku debatti, aga riigil tuleb vaadata üle, kui õiguspärane ja läbipaistev on poliitiliste ühingute tegevus ja rahastus, et ennetada ja tõkestada igasuguseid kahtlasi skeemitamisi liikmete arvu või maksumaksja rahadega.

Meenutagem, et Vasakpartei sai eelmise aasta lõpus riigilt likvideerimishoiatuse, kuna erakonna liikmete arv langes alla nõutava miinimumini. Kuidas siis sai Vasakpartei üldse valimistel osaleda, kui erakond oli sisuliselt sundlikvideerimisel?

Meie seaduses ei ole selliseid piiranguid, sest need on arvestatud demokraatliku ühiskonnakorralduse ja ausa poliitilise konkurentsi tingimustega. Kui liikmeid ei ole, siis erakonna tegevus lõpetatakse.

Seekord oleme tunnistajateks, et välisriigi mõjutustegevus võib olla ka hästi varjatud ja kasutab ära meie demokraatlikke väärtusi ja vabadusi. Vasakpartei kaasas üsna ootamatult vahetult enne valimisi oma valimisnimekirja selgelt Kremli-meelsete narratiividega rühmituse KOOS eestvedajad, kellel endil erakonda luua ei õnnestunud, kuid tänu kinnistes veebifoorumites korraldatavale agitatsioonile oli olemas üles köetud ja rahulolematu toetajaskond.

Selline skeemitamine tekitab ilmselt suurt segadust ka Vasakparteis endas, sest valimistel rohkelt protestihääli noppinud kandidaadid, tänu kellele oleks Vasakparteil õigus saada riigipoolset toetust, ei soovi või siis ei saagi ilmselt erakonnas jätkata.

Riigi sisejulgeoleku vaatest on oluline, et kinnistes veebifoorumites pidevalt üles köetav rahulolematus ja viha ei kasva vägivaldseks äärmusluseks. On oluline, et inimesed ei lase veebis oma emotsioone üles kütta ning ei levita ei enda postitustes ega ka teiste postitusi jagades vaenulikke ja provotseerivaid narratiive.

Me ei ole neutraalsed

Venemaa positsioneerib läänemeelset demokraatiat ohuna ning kasutab oma mõjuvõimu laiendamiseks iga võimalust mõjutustegevuseks, konfliktide õhutamiseks, teemade spinnimiseks, luuretegevuseks ja värbamiseks. See on nagu ämblikuvõrk, millesse võivad kinni jääda inimesed, kes usuvad, et Eesti peab neutraalselt pealt vaatama, kuidas Vene agressorid ründavad ja rüüstavad oma naaberriiki.

Peaksime kõik mõtlema sellele, mida saame teha, et agressoril ei tekiks hetkekski mõtet, et saame "olla neutraalsed" ja pigistada silmad kinni Venemaa ambitsioonidele NSVL-i aladel taasvalitsemise suhtes. Et me ei märka Venemaa katseid mõjutada liitlasriikide ühtsust, kasutada oma narratiivide levitamiseks igat võimalust, sh meediat, kultuuritegelasi, artiste ja sportlasi, välisriikides elavaid vene kogukondi, oma kodanikke, õhutades ja provotseerides konflikte.

Meie julgeolek on meie endi kätes ning riskide hindamine ja maandamine on osa siseministeeriumi igapäevatööst. Me elame uues reaalsuses, kus oleme teadvustanud julgeolekuohud, mis varem tundusid paljudele vähetõenäolised ning millest rääkis avalikult vaid kaitsepolitseiameti aastaraamat.

Praegu peame arvestama, et meie kõrval on agressorriik, mis on näidanud, et püüdleb oma eesmärkideni vahendeid valimata. Kuigi Venemaa jaoks on välisriikides elavad Vene kodanikud üheks tema narratiivide edendamise suunaks, on venelased Eestis üks osa meie ühiskonnast ja kultuuriruumist. Seda märgatavamad ja ärritavamad on katsed kogukondi lõhestada, õhutada konflikte ja külvata viha. Kui seda tehakse välisriigi tellimustööna ja rahulolematust köetakse üles äärmusluseks ja konfliktiks, tuleb riigil reageerida jõuliselt.

Samal ajal tuleb pöörata rohkem tähelepanu konfliktide ennetamisele ja lahendamisele, kommunikatsioonile ja selgitustööle, sh veebis. Sõnavabadus ja ühinguvabadus on meie ühiskonnas olulised väärtused, mida riik kaitseb, lubamata desinformatsiooni ja skeemitamise kaudu muuta demokraatlikku poliitilist debatti võõrriigi varjatud ründeriistaks meie enda vastu.

Harjuge oma andmeid kontrollima

Erakondade ja poliitiliste liikumiste tegevus peab olema selge ja läbipaistev. Erakonnaliikmete üle tehtavat järelevalvet saab ja tuleb tõhustada ning oleks vaja selgemat rollijaotust asjaomaste riigiasutuste vastutusalade vahel.

Vajame senisest tõhusamat andmevahetust ja riigipoolset järelevalvet ning siseministeerium on omalt poolt valmis toetama protsessi läbi rahvastikuregistri tehniliste lahenduste laiema kasutuselevõtu erakondadega seotud registripäringute tegemisel. Kuna teema on riigiülene, siis loodame jätkuvale heale koostööle asjaomaste riigiasutuste ja tulevase valitsusega.

Olen veendunud, et riik saab ennetada skeemitamist ning muu hulgas tagada, et inimesed oleksid teadlikud, millise erakonna või organisatsiooni liikmed nad on. Seda saab muidugi kontrollida ka praegu äriregistrist, aga see võiks olla kuvatav ka näiteks inimese e-riigi profiilis, sest Eesti on e-riik ja inimesed on harjunud oma andmeid sealtkaudu kontrollima.

Kuna turvalisus algab igaühest meist, siis soovitangi inimestel aeg-ajalt kontrollida oma andmeid eesti.ee portaali vahendusel ning lisaks muudele andmetele vaadata üle, et teid ei oleks enda teadmata arvatud mõne ühingu või rühmituse ridadesse.