Enne valimisi rääkisid maksude tõstmise soovist vaid sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond, kes soovisid kehtestada astmelist tulumaksu.

Küsimusele, miks ei räägitud enne valimisi plaanist maksuküüru kaotamist kompenseerida tulumaksu ja käibemaksu tõstmisega, vastas Akkermann, et Reformierakond lubas valijatele vastutustundlikku riigirahandust.

"Vastutustundlik tähendab tasakaalus ja mismoodi see tasakaalu saadakse, selgub tegelikult  koalitsiooniläbirääkimistel. Vastutustundlik tähendab ikkagi liikumist tasakaalus eelarve poole. Seda rääkisin ise väga palju kordi. Olen öelnud ka, et ühe aastaga see võimalik ei ole, tasakaalu suunas liikumine tähendab tulude ja kulude vähendamist," ütles Akkermann.

Mullu oktoobris ütles Akkermann, et tulude kasvatamiseks on vaja uusi makse ja avaldas lootust, et valimiste eel avatakse ka maksudebatt. Ministri sõnul tõstatas ta selle vajaduse ka erakonna sees.

"Pean ka tunnistama, et kui eelmine koalitsioon moodustati juulikuus, kutsuti fraktsioon kokku, istusid maha Kaja Kallas, Keit Pentus-Rosimannus, siis nad ütlesid, et olukord on selline, me suurendame eelarvedefitsiiti. Enne valimisi praegu ei tea, missuguste tuludega kaetakse näiteks perehüvitiste tõus, õpetajate, politseinike, päästjate palgatõus, aga võtke või jätke. Erakond, kõik, kes fraktsiooni toona kuulusid, võtsid selle teadmiseks," rääkis Akkermann.

"Peaminister, toonane rahandusminister selle lause fraktsioonis ütlesid ja kõik said aru, et isegi kui leping on kulude poole kreenis väga kõvasti, tuleb selle koalitsiooniga edasi minna ja Reformierakonna valimisplatvormi läks sisse vastutustundliku riigirahanduse lubadus," sõnas Akkermann.

Akkermann ütles, et eelarvedefitsiidiga nõustusti, kuna valimisteni oli pool aastat aega ja ükski teine koalitsioon ei oleks teinud 2023. aasta eelarvet kuidagi teisiti. Reformierakonna eelmine koalitsioonipartner Keskerakond lubas peretoetuste tõusu võtta vastu toona opositsioonis olnud Isamaa ja EKRE häältega. Seetõttu pidi Reformierakond leppima Isamaa sooviga toetusi tõsta. 

"Reformierakond pidi sellega leppima, et eelarve läheb kulude poole kreeni ja pärast valimisi hakatakse otsima tulude poolt nendele juba tehtud kulude otsustele tasakaaluks," ütles Akkermann.

Akkermanni sõnul tehti valik eelarvedefitsiidiks täie teadmisega. "Oli see koalitsioon – on need hääled, mis riigikogus on, ja sa pead saama eelarvele 51 häält. Seal ei olegi rohkem valikuid. Kui saad 51 häält taha sellisele eelarvele, mis on 1,2 miljardiga defitsiidis, siis see on poliitiline otsus. Sellega tuleb leppida."

Selle juures peab Akkremanni sõnul arvestama, et defitsiidi kasuks otsustamisel oli taustaks kaitsekulutuste suurendamine, Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmine, koroonakriisi jätkuvad kulud, inflatsioon ja energiahindade tõus.