Macroni viimase nädala riigivisiidid on saanud iseenesest uudisväärtuslikuks. Kui tagasiteel Hiinast suutis ta vihastada paljusid siin- ja sealpool Atlandi ookeani, siis teisipäeval alanud Hollandi riigivisiidil kasutas ta võimalust öeldut selgitada.

"Me peame vähendama oma sõltuvusi, kui tahame säilitada Euroopa identiteeti. Muidu areneb see sõltuvuseks kõiges. Ja see on tõenäoliselt selle pärast – see on teatav lähenemine, millest oleme kuulnud – et Euroopa, eriti Euroopa Liit oli liiga palju juhitud kliendi lähenemisviisist ja mitte piisavalt kodaniku ning tootja lähenemisest. Ja me ei ehitanud piisavalt kindlustust, et tagada majanduslik julgeolek," lausus Macron.

See näitab, et Macron ei ole oma vanast algatusest loobunud, vaid soovib sellele uut elu anda. Schumani fondi Brüsseli büroo juhi Eric Maurice hinnangul on üheks põhjuseks USA inflatsiooni vähendamise seadus, mis Euroopa tööstust tugevasti lüüa võib.

"On palju küsimusi, kuidas sellega toime tulla, mida USA teeb. Macron tahtis rõhutada, et Euroopa Liit peaks ise otsustama enda huve kaitsta. Aga selleks pead sa defineerima oma huvid ja mitte ainult vaatama Washingtoni, et seda teha. Arvan, et see oli põhiline sõnum," ütles Maurice.

Kuid teiseks on probleem ikkagi Euroopa kaitsevõimes. See tähendab, et tegelikult võiks Macroni öeldu olla Eestile ja teistele sarnaselt mõtlevatele riikidele võimaluseks rõhutada sõnumit, et kõik peavad kaitsevõimesse senisest märksa rohkem panustama.

"Teame, et peame oma julgeoleku osas midagi ette võtma, aga me ei tee otsuseid, mis oleks vajalik. Vaatame USA poole ja sõltume täielikult NATO-st. Seega, Pariisist vaadatuna peaksid Euroopa julgeoleku tagama esmalt eurooplased läbi kaitsetööstuse ja operatsioonivõimekuste arendamise ning mitte vaatama nii palju NATO ja USA poole," lausus Maurice.