Tulevane rahandusminister, reformierakondlane Mart Võrklaev ütles, et tema erakond ei ole valijaid tüssanud sellega, et tuli koalitsioonileppes erinevate maksutõusudega välja.

"Enne valimisi, tegelikult juba aastaid, 2016. aastast saadik, kui Jüri Ratase (KE) valitsus esimest korda lasi headel aegadel riigieelarve miinusesse, juba Reformierakond räägib, et üle jõu ei saa elada. Reformierakonna eesmärk on riigirahandus korda teha, samamoodi ütlesime, et maksukoormus ei tõuse. Kui vaadata majandusprognoosi, siis maksukoormus langeb 2027. aastaks 32,1 protsendile," rääkis ta, rõhutades, et inimeste maksukoormus ei kasva ning maksuküüru kaotamine jätab inimestele rohkem raha kätte.

Eesti 200 liige, tulevane haridus- ja teadusminister Kristina Kallas sõnas, et ka tema erakond rääkis enne valimisi, et valitsuse pikaajalised kulutused on kontrolli alt väljas. Samas arvas Eesti 200 tema sõnul siis, et eelarvemiinust on võimalik vähendada kärbetega.

"Küsimus on lihtsalt selles, et meie teada oleks võimalik olnud need pikaajalised kulud kontrolli alla saada ka siis, kui teeme nulleelarve ära, kärbime, paneme pidurit pikaajalistele kuludele. Mis saabus kahjuks, oli majanduslangus ja maksutulude laekumise vähenemine, mis tõi meile tänase olukorra, kus me sellest august lihtsalt kärpimisega tegelikult välja ei tule," selgitas ta.

Tulevane terviseminister, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut tuletas meelde, et tema erakond rääkis enne valimisi maksude tõstmise vajadusest.

"Maksutõusudest on igas erakonnas enne valimisi väga terav debatt. Maksutõusud pole populaarsed ja neid ei soovita valimisprogrammi panna. Ka sotsiaaldemokraatidel oli terav debatt, kas me kirjutame maksutõusud ausalt välja. Me tegime seda, sest nagu Mart Võrklaev ja Kristina Kallas ütlesid, see pole üllatav, et püsikulude katmiseks on vaja täiendavaid tulusid. See oli teada. Nüüd maailmavaate erinevused on need, kust neid täiendavaid tulusid võtta," rääkis ta.

Sikkut tõdes, et tema erakond ei ole küll rahul maksuküüru kaotamisega, kuid tegemist on kompromissiga.

Saatejuhid uurisid Isamaa liikmelt Lea Danilson-Järgilt, kuidas saab lahkuvasse valitsusse kuulunud Isamaale olla üllatus, et riigi rahakott on kehvas seisus.

"Isamaa täita polnud rahandusministri ametikoht ja me lähtusime sellest, mida rahandusminister rääkis. Ja nii eelarve läbirääkimistel kui ka tegelikult ka päris hiljaajani rahandusminister kinnitas korduvalt, et riigi rahandusega on kõik hästi ja me oleme ettenähtud piirides," rääkis Danilson-Järg.

"Ja nüüd, pärast valimisi öelda, et eelarves on tohutu auk, ja valetada selle kohta, et see auk on kuidagi varasemate otsuste tõttu tekkinud... Samas see auk tekib sellest, et soovitakse maksuküüru kaotada, et jagada üle välja maksuvaba tulu. Tegelik eelarveauk ja makstõus on ikkagi sellest tingitud," lisas ta.

"Auk tuleb sellest, et Reformierakonnal oli pool miljardit maksev valimislubadus, mille ta praeguses julgeolekuolukorras, kus me peaksime keskenduma julgeolekukuludele, tahab siiski ellu viia, tehes selleks maksutõusu," kordas ta.

Kallas kommenteeris, et makse pole vaja tõsta maksuküüru kadumise pärast, vaid seetõttu, et juba tänavuaastane eelarve, mille eelmine valitsus kinnitas, on väga suures miinuses. "Auke, mida tekitati alates 2017. aastast on kuhjunud väga palju ja pikaajalised kulud on täiesti kontrolli alt väljas olnud. Ja ma ei taha öelda, et Jüri Ratas on süüdi või Isamaa, vaid see on pikaajaline protsess olnud, millest praegu üritame välja tulla ja seda riiki kuidagi joone peale saada."

Danilson-Järg tuletas meelde, et Isamaa oli eelmises valitsuses koos Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatidega ning juba siis oli valitsusel paigas pikaajaline plaan, kuidas eelarvemiinusest välja tulla.

"Need on koos tehtud eelarved ja plaanid. Valetamine on võtnud kolossaalsed mõõtmed. Ja et praegust koalitsiooni on meedias juba ristitud valetajate koalitsiooniks, on täiesti paikapidav. Vanu valesid üritatakse põhjendada aina uute valedega ja lükata süüd teiste kaela. See pole aktsepteeritav ja usun, et valija saab aru, kui neile näkku valetatakse," rääkis ta.

Sikkut tunnistas, et ametist lahkuv valitsus teadlikult ei teinud maksumuudatusi, kuna ei oleks lühikese valitsemisperioodi jooksul neid jõustada jõudnud. "Me tegime erakordselt suuri kulusid ilma maksudest katet võtmata. See oli teadlik otsus, sest valitsemisperiood oli lühike, aga energiakriis oli ja hüvitisi oli vaja maksta. Kõik parlamendierakonnad peale Eesti 200 on olnud valitsuses, puudujääk on akumuleerunud aastate jooksul, pole mõtet süüdlast otsida. Seis on täpselt selline nagu ta on. Aga hullem veel – meie pakutavad avalikud teenused ei vasta inimestee ootustele. Tegelikult soovitakse nii hariduses, sotsiaalvaldkonnas kui ka tervishoius, et meil on vaja sinna ühiselt rohkem panustada. Nii et maksukoormuse tasa hoidmisest ei piisa. Me peame suutma rohkem," rääkis Sikkut.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikme Siim Pohlaku hinnangul ei ole tulevasel valitsusel mandaati maksurallit korraldada.

"Eestist saab Euroopa kõige kõrgemate tarbimismaksudega riik. Te pidite Eesti viie rikkama hulka viima, aga saate hoopis kõige kõrgemad maksud. Me saame käibemaksutõusu ja sellega lööme kõige vaesemaid, kellel on sundkulud, kes peavad kulutama toidule, riietele, kütusele. Nad saavad kõige suurema laksu. See ei peaks nii olema. Saaks teistmoodi ja EKRE oleks teinud teistmoodi. Ei ole vaja ajada kätt Eesti inimeste taskusse," kommenteeris ta.

Tema sõnul tuleks maksude tõstmise asemel majandus käima panna, soodustades ettevõtlust.

"2009. aastal, eelmise majandussurutise lahendas Reformierakond probleemi samamoodi, et tõsteti käibemaksu, tarbimismakse, kütuseaktsiisi. Tööpuudus kerkis 20 protsendini, kümned tuhanded inimesed läksid Soome tööle. See on juba olnud, see ei tööta," lisas Pohlak.

Keskerakonna liige Tanel Kiik ütles, et Reformierakond on enne valimisi rahvale palju valetanud.

"On see jutt, kuidas pensionid tõusevad, kuidas maksukoormus ei kasva, kuidas riigi rahandust hoitakse kindlates kätes. Reformierakond on pannud kokku kaks viimast riigi eelarvestrateegiat ja on väga hästi teadlik olnud riigi rahalisest seisust, seda miinust tegelikult süvendanud nagu tunnistas täna ausalt Annely Akkermann, et teadlikult lepiti kokku 1,2-miljardilise defitsiidiga eelarve eelmises koalitsioonis, kuhu Keskerakond isegi ei kuulunud. Ja nüüd hakata rääkima, et 2016. aastal kuskil keegi tegi midagi valesti, on lihtsalt rumal, see on valijate taaskordne eksitamine," rääkis Kiik.

"Ja mul on tunne, et retoorikamuutus järk-järgult liigub aususe suunas. Kui alguses räägiti põhiseadusest, siis nüüd öeldakse, et ongi ebapopulaarne rääkida maksutõusudest ning tänane rahandusministri sõnum, et tehtigi teadlikult 1,2-miljardiline defitsiit," lisas ta.

Kiik tõdes, et maksutõuse on vaja, kuid mitte selliseid, mida uus valitsus kavandab.

"Me rääksime enne valimisi, et on vaja rääkida ka maksudest ja tulime välja ettepanekutega, mis paljudele kindlasti ei meeldi. Ja miks meil tekib vastasseis ja reitingutest on näha pettumist Reformierakonnas, on see, et Reformierakond rääkis hoopis teist juttu. Täna tehakse tegusid, mida ei lubatud, ja jäetakse tegemata need asjad, mida enne valimisi inimestele serveeriti. Ehk probleem pole selles, kas maksutõuse on vaja, on küll vaja, aga mitte selliseid nagu konkreetne valitsus välja paneb, vaid selliseid, mis toetavad vaesemat ja keskklassi, mitte ei võta nendelt raha ära selleks, et toetada jõukamaid. Aga probleem on selles, et valijatele tuleb rääkida enne ära, mida teha kavatsete pärast valimisi, mitte rääkida tagantjärele, et kuskilt ridade vahelt oleks pidanud ise välja lugema," rääkis Kiik.

Kristina Kallas ütles saates, et valitsuse maksutõusud on saanud palju kõlapinda, kuid koalitsioonileppes on selgelt ka kirjas, et kõikidel ministritel on kärpimiskohustus. "Kirjas on ka see, et riigi kuludele pannakse moratoorium ehk me ei tõsta ühtegi kuluartiklit enne, kui oleme saanud riigieelarve tasakaalu. Riigireformi ära tegemine on seal samamoodi kirjas," lisas ta.