Suurem osa krimmitatarlasi jäi pärast poolsaare annekteerimist 2014. aastal oma kodudesse, välja hakati rändama aasta tagasi.

"Pärast Venemaa mastaapset sissetungi Ukrainasse, selle suure sõja algust, hakkasid krimmitatarlased poolsaarelt välja sõitma, sest seal algasid, kas ajateenistusse kutsumise või mobilisatsiooni kampaaniad," lausus Tasheva.

Paljud krimmitatarlased võitlevad täna Ukraina armees. "Väga paljud krimmitatarlased võitlevad armees, kuid ei näita oma nägu, sest nende lähedased elavad endiselt Krimmis," sõnas ta.

Tasheva sõnul võib ukrainlastega koos sõdivate krimmitatarlaste arv küündida isegi tuhandetesse. "Ukraina relvajõudude erinevates üksustes, vabatahtlikes pataljonides. On isegi eraldi pataljonid, Krimmi pataljon, mis asub praegu kaitseministeeriumi luureosakonna alluvuses. On Noman Tšelebidžihani nimeline territoriaalkaitse üksus, nemad asuvad praegu Bahmutis. On krimmitatarlasi, kes võitlevad tšetšeenide šeik Mansouri pataljonis, ka Gruusia pataljonis," rääkis Tasheva.

Lisaks on Krimmis tekkinud selge vastupanuliikumine. "Me suhtleme Krimmi inimestega pidevalt. Paljud inimesed tunnevad mind isiklikult ja kirjutavad mulle teateid isegi selle kohta, kuidas Venemaa tehnika Krimmis liigub. On väga palju vastupanuaktsioone. Selliseid liikumisi on tekkinud poolsaarele, nagu näiteks Kollane Lint, Krimmi Võitluskajakas, Krimmi Partisanid, kes kirjutavad seintele täiesti erinevates kohtades Slava Ukraini, ootame Ukraina relvajõude," ütles Tasheva.

Venemaa on otsustanud Krimmis sel korral ära jätta ka 9. mai pidustused.
"Tegelikult seal mingeid suuri demonstratsioone ja pidustusi juba küllaltki pika aja jooksul pole korraldatud. Nad saavad aru, et julgeolekut nad sellel territooriumil tagada ei suuda," sõnas Tasheva.

Krimmitatarlased loodavad, et kui poolsaar tagasi võidetakse, saavad nad Ukraina koosseisus autonoomia, mis tõstaks eristaatusesse ka nende keele.