Võimuliidu leppes on kirjas lubadus tasakaalustada omavalitsuste tulubaasi, et vähendada valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, arvestades muuhulgas rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist.

Kohaliku omavalitsuse tuludest üle poole laekub maksutuludest, umbes kolmandik tuludest saadakse toetustena. Maksutuludest peamise osa moodustab üksikisiku tulumaks.

Seaduse järgi laekub kohalikule omavalitsusele praegu 11,96 protsenti füüsilise isiku maksustatavast tulust. Ülejäänud osa, samuti pensionilt makstud tulumaks läheb riigile.

Alates järgmisest aastast laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse tulumaksu 1,88 protsenti riiklikust pensionist ja 12,06 protsenti füüsilise isiku muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension, dividendid ja vara võõrandamisest saadud kasu.

Uus võimuliit on kokku leppinud, et need protsendid vaadatakse üle, ütles tulevane rahandusminister, reformierakondlane Mart Võrklaev.

"Suurendame pensionimaksetelt tulevat osa ja vähendame tulumaksuosa. Kuna meil linnalistes piirkondades on rohkem tööinimesi ja maal elab ikkagi rohkem eakaid, siis tulude jaotus ongi ebavõrdne. Selle muudatusega, kui nihutada seda rohkem pensionide poole, toimubki ümberjagamine rohkem nendesse omavalitsustesse, kus on vanemad inimesed. Seal, kus on suuremad ja jõukamad omavalitsused, tulubaas natuke väheneb ja maapiirkondades, kus omavalitsustel on vähem sissetulekuid, see natuke suureneb," ütles Võrklaev.

Võimuliidu moodustamise läbirääkimistel üksikasju kokku ei lepitud. "Sõnastasime põhimõtted ja katsetasime neid ka arvudes. Aga me teadlikult ei pannud seda lukku, sest see on päris suur põhimõtete süsteemi muutus. Soovime siin ka omavalitsusjuhid kaasata ja nendega need asjad läbi rääkida," lisas Võrklaev.

Võrklaeva sõnul toetab Reformierakond muudatust eelkõige seetõttu, et riigi rahandus on keerulises olukorras.

"Peame leidma mooduseid omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks. Olles olnud pikalt ühe "kuldse ringi" omavalitsuse [Rae valla - toim] juht ja nähes ka seda, et see omavalitsus on nende hulgas, mis oma kasvust peab teatud osa ära andma, kuna rahvastik kasvab kiirelt ja tulud samuti, arvan ma, et see on täiesti tehtav ja võimalik ning ei kannata ka siin piirkonnas tegelikult elukvaliteet ja teenused," ütles Võrklaev.

Tulevane regionaalminister, sotsiaaldemokraat Madis Kallas ütles, et regionaalset ebavõrdsust soovivad vähendada kõik uues võimuliidus olevad erakonnad. Tema sõnul on ümberjagamisele minev summa umbes 20-30 miljonit eurot.

"Võtame näiteks mingi valla. Tema eelarvesse laekub edaspidi siis üksikisiku tulumaksust väiksem osa, ütleme näiteks 11,6 protsenti. Aga seda enam laekub pensionidelt makstavat tulumaksuosa, olgu see siis neli, viis või kuus protsenti," kirjeldas Kallas.

"Loomulikult tuleb veel kõva töö ära teha ja arutada, kuidas täpselt see protsentide proportsioon peaks olema. Ja see loobki siis eelduse, et paljud omavalitsused, kus elanikkond vananeb ja ei ole väga palju töökohti ja seetõttu ei tule ka väga palju täiendavat tulu, saaksid mõnevõrra rohkem juurdekasvu, kui see muidu võimalik oleks. Jah, mõned piirkonnad peavad kasvu arvelt midagi nii-öelda teistele eraldama, aga see on tervikuna kogu Eestile hea, kui Tallinnast ja Tartust kaugel olevad piirkonnad ei jää veel rohkem maha," ütles Kallas.

Muudatused peaksid praeguse plaani järgi jõustuma järgmisel aastal.