Luiz Inacio Lula da Silva vannutati 1. jaanuaril Lõuna-Ameerika suurima riigi presidendiks. Ta astus kolmandat korda Brasiilia presidendi ametisse. Lula lubas valimiskampaania ajal vähendada vaesust ja kiirendada riigi majanduskasvu. 

Harrise sõnul on Lula oma kriitikute suhtes üha kärsitum. Lula on läinud riidu oma endiste partneritega. 

Lula oli varem  president aastatel 2003 kuni 2010. Sel ajal vähenes riigis vaesus ja vasakpoolset poliitikat ajades järgis Lula ka turupõhimõtteid. Sel korral ta neid põhimõtteid nii täpselt ei järgi. Lula on nüüd võtnud sihikule riigi keskpanga ja selle tehnokraatliku presidendi Roberto Campos Neto. Lula ja tema liitlased süüdistavad Netot intressimäärade kõrgel tasemel hoidmises. Keskpanga peakorteri ees protestivad nüüd Lula kodupartei töölispartei aktivistid. 

"Lula valis Neto patuoinaks, keda süüdistada juhul, kui majandus ei kasva sel aastal prognoosi kohaselt. Lula usub, et kui ta lühikese aja jooksul häid tulemusi ei näita, siis seisab ta silmitsi veelgi suuremate probleemidega. Ta pole selline mees, kes ta oli eelmistel ametiaegadel," ütles poliitikaanalüütik William Waack. 

Lulale põhjustab probleeme ka riigi parlament. Tema juhitud blokil puudub lihthäälteenamus. 

"Ta on segu Luladest, keda teame minevikust, kuid ta on ka teistsugune Lula. Ta pole nii kannatlik, kuulab vähem teisi inimesi ja tahab kiireid tulemusi," ütles poliitikaanalüütik Thomas Traumann.

Traumann töötas eelmises töölispartei administratsioonis. 

"Lula on nüüd palju vasakpoolsem kui varem. Ta räägib lihtsalt oma baasiga, töölispartei ja vaestega," ütles Traumann.