Et eelarvepuudujääki katta, on riik võlakirjade ja laenude näol raha laenanud ning seda peab tegema ka järgmistel aastatel, keerulisemaks muudab olukorra tõik, et laenamine on muutunud märksa kallimaks.

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi rahastatakse aastani 2027 riigieelarve negatiivset rahavoogu ehk puudujääki lühi- ja pikaajaliste võlakirjaemissioonide ja uute laenude abil.

Laenuvõtmist alustati märtsis, kui riik emiteeris lühiajalisi võlakirju kokku 250 miljoni euro eest tähtaegadega kuus ja 12 kuud. See laen võeti aga eelmisel aastal emiteeritud võlakirjade refinantseerimiseks.

Riik kavatseb tänavu laenata ligikaudu 1,3 miljardi euro jagu, mille hulka on arvestatud ka 250 miljoni eurone lühiajaliste võlakirjade emissioon, kinnitati ERR-ile rahandusministeeriumist. Millal seda tehakse ja mis vormis, pole praegu veel selge ning summa võib aasta lõpuks muutuda.

"Kasutame laenuvajaduse katmiseks selle ja ka järgmiste aastate jooksul erinevaid võlainstrumente: laene, lühiajalisi ja pikaajalisi võlakirju. Täpne ajastus ja summad sõltuvad finantsturgude olukorrast ning jooksvast riigi rahanduse vajadusest. Intressikeskkond on olnud selle aasta alguses väga heitlik ja keeruline on prognoosida, mis see olema saab," lausus rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.

Tänavune märtsi emissioon oli eelnevate aastatega võrreldes riigi jaoks märksa kulukam: kui veel mullu juunis oli kuuekuuliste võlakirjade keskmine tootlus -0,44 protsenti ja 12-kuulistel võlakirjadel 0,9 protsenti, siis nüüd oli keskmiseks tootluseks vastavalt 3,259 ja 3,324 protsenti.

Suutre sõnul tuleb samasuguste intressidega arvestada ka lähiajal.

"Tõenäoliselt tuleb lähitulevikus uute emissioonide ja lepingute korral arvestada umbes sama tasemega nagu viimaste tehingute puhul ehk suurusjärguga kolm-neli protsenti," ütles ta.

Kasvavad intressikulud on saamas riigieelarve jaoks tõsiseks probleemiks. Sellele juhtis tähelepanu oma prognoosis ka rahandusministeerium, märkides, et intressikuld kasvavad kogu prognoosiperioodi ehk aastani 2027.

Kui varem on intressikulude osakaal SKP-st jäänud väiksemaks kui 0,1 protsenti, sest Eesti võlakoormus oli madal, siis 2027. aastaks moodustavad intressikulud juba ühe protsendi SKP-st. Eurodes tähendab see, et kui tänavu on eeldatav intressikulu riigieelarves 174,8 miljonit eurot, siis 2027. aastal on see juba 471,6 miljonit eurot.

Lisaks võlakirjade emissioonile võetakse ka laenu

Rahandusministeeriumi prognoosis on märgitud, et lisaks lühiajalistele ja pikaajalistele võlakirjadele on tänavu kavas kasutada ka laenuraha. Varem on riik raha laenanud Põhjamaade Investeerimispangalt (NIB).

Riigikassa võlakohustused olid tänavu märtsi lõpu seisuga kokku 4,5 miljardit eurot, millest 2,85 miljardit ehk 63 protsenti moodustasid emiteeritud lühi- ja pikaajalised võlakirjad ning ülejäänud 1,65 miljardit ehk 37 protsenti võetud laenud.

Valitsussektori võlakoormus kasvab suurenenud defitsiidi tõttu sel aastal 20,2 protsendini SKP-st ja jõuab 2027. aastaks 33 protsendini SKP-st, prognoosib rahandusministeerium.

Valitsussektori netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe suureneb tänavu 5,5 protsendipunkti võrra ning halveneb peaasjalikult eelarvepuudujäägi ja intressikulude survel ka edasistel aastatel. Prognoos ei arvestanud veel uue valitsuskoalitsiooni otsuste ja nendest tulenevate tulude ja kuludega.

Näiteks riigikaitse kulude osakaal SKP-st kasvab kahe kaitsekulude paketi tõttu. 2024. aastaks kasvavad riigikaitse kulud 3,3 protsendini SKP-st. Aastatel 2024–2027 planeeritakse eraldada julgeolekuvõimekusele 984 miljonit eurot, kusjuures suurimad kulutused tehakse riigikaitse lisapaketist 2024. ja 2025. aastal, vastavalt 504 miljonit ja 306 miljonit eurot.

Tänavuseks eelarvedefitsiidiks prognoosis rahandusministeerium 1,7 miljardit eurot ehk 4,3 protsenti SKP-st.