Oluline esmaspäeval, 17. aprillil kell 20.58:

- Budanov: Venemaa kevadtalvine pealetung kukkus läbi;

- Lavrov: Venemaa on huvitatud konflikti lõpetamisest niipea kui võimalik;

- Saksamaa tahab Vene tuumasektori EL-i sanktsioonide alla panna;

- Danilov: me pole veel rindel näinud Hiina relvastust;

- Ukrainani on jõudnud kümneid sõdurite hukkamise videod;

- Venemaa pommitas taas Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastit;

- Brittide hinnangul kulub Ukraina demineerimiseks vähemalt kümnend;

- ISW: Vene kaitseministeerium teeb Wagneriga üha rohkem koostööd;

Budanov: Venemaa kevadtalvine pealetung kukkus läbi

Ukraina sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov kinnitas intervjuus portaalile New Voice of Ukraine, et Venemaa talvel ja kevadel tehtud pealetungide seeria on läbi kukkunud. Vene väed pidid 31. märtsiks jõudma Donetski ja Luhanski oblasti administratiivpiirideni. Nüüd aga pole Budanovi sõnul Venemaal enam suutlikkust strateegilisel tasemel pealetungioperatsiooniks ning Vene väed on suuresti asunud kaitsele. Kaitsele asumise eranditeks on pealetungikatsed Bahmutis ja Avdijivkas, kuid mujal rinne seisab.

Lavrov: Venemaa on huvitatud konflikti lõpetamisest niipea kui võimalik

Vene välisminister Sergei Lavrov ütles esmaspäeval pressikonverentsil ühes Brasiilia välisministri Mauro Vieiraga, et Venemaa on huvitatud konflikti lõpetamisest Ukrainas niipea kui võimalik. Lavrov tänas ka oma Brasiilia kolleegi viimase suurepärase Ukraina olukorra mõistmise eest ning tänas ka Brasiilia soovi leida võimalikke lahendusi.

Vene välisminister Sergei Lavrov peaks kohtuma ka Brasiilia presidendi Luiz Inacio Lula da Silvaga.

Ukraina valitsus on korduvalt rõhutanud, et rahu on ainult siis võimalik kui Vene väed lahkuvad Ukraina pinnalt ning Kiiev saab endale tagasi Krimmi poolsaare, meenutas CNN.

Brasiilia president Luiz Inacio Lula da Silva teatas hiljuti, et Euroopa Liit ja USA peaksid lõpetama relvastuse saatmise Ukrainasse. Lula ütles, et tema eesmärk on luua koalitsioon riikidest, mis sunniksid Venemaad ja Ukrainat alustama rahuläbirääkimisi.

Saksamaa tahab Vene tuumasektori EL-i sanktsioonide alla panna

Saksamaa tahab, et Vene tsiviiltuumasektor lisataks Euroopa Liidu sanktsioonide alla, teatas Saksa majandusministeerium esmaspäeval. Euroopa Liit kiitis oma 10. sanktsioonide paketi Venemaa vastu heaks veebruaris, kuid seni pole Vene tsiviiltuumasektor Euroopa Liidu sanktsioonide alla langenud.

Euroopa Liidu ühiste sanktsioonide kehtestamiseks peavad kõik majandusbloki liikmesriigid selleks ühel meelel olema. Siiani on Ungari sellele tuliselt vastu seisnud. Saksa majandusministri Robert Habecki sõnul ei ole tuumasektori eeliskohtlemine enam õigustatud, vahendas Reuters.

Endised Wagneri sõdurid tunnistasid laste ja vanurite tapmist Bahmutis

Kaks endist Wagneri vangsõdurit kinnitasid Vene inimõigusorganisatsioonile Gulagu.net, et nad tapsid Bahmutis ja Soledaris tsiviilisikuid ning seda tehti grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožini käsul. Lähemalt ERR-i uudistes.

Viis G7 riiki toetavad Venemaa tõrjumist tuumakütuse turult

Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan ja Prantsusmaa leppisid kokku Venemaa tõrjumises rahvusvaheliselt tuumakütuse turult, teatas Briti valitsus. Kokkulepe sündis G7 grupi riikide kohtumise raames Sapporos Jaapanis.

Viis riiki leppisid kokku, et kasutavad enda tsiviiltuumaenergia sektori ressursse, et õõnestada Vene kontrolli tuumakütuse tarneahelate üle.

Kokkuleppest jäid välja Saksamaa ja Itaalia, kes ei opereeri enam tuumajaamu.

Danilov: me pole veel rindel näinud Hiina relvastust

Ukraina rahvusliku julgeoleku nõukogu sekretäri Oleksi Danilovi sõnul ei ole rindel veel näha olnud Hiina päritolu relvastust, vahendas Ukrainska Pravda Danilovi TSN-le antud intervjuud.

Oleksi Danilov tõi paralleeli Iraani relvatarnetega. Kui Vene väed hakkasid kasutama Iraani päritolu droone, siis tegi Ukraina ses osas kohe avalduse. Danilov lubas, et kui rindel on näha Hiina päritolu relvastust, siis informeeritakse ses osas kohe ühiskonda ja maailma.

The Washington Post kirjutas hiljuti, et lekkinud USA luureandmete kohaselt on Hiina sõjaline keskkomitee kiitnud heaks järk-järgulise surmava sõjalise abi andmise Venemaale. Samas põhines see lekkinud luureinfo signaalluurel, mille sihtmärgiks oli Vene välisluureteenistus, mitte Hiina. Seega pole üdini selge, kas pealtkuuldud signaalside ka päriselt tõele vastas ning millel põhinesid Vene välisluureteenistuse töötajate väited. USA kinnitusel pole Hiina veel Venemaale sõjalist abi andnud.

Ukrainani on jõudnud kümneid sõdurite hukkamise videod

Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Dmõtro Lubinets kinnitas intervjuus Ukrainska Pravdale, et nendeni on jõudnud kümned videoid, kus on näha Vene sõdureid hukkamas vangilangenuid ukrainlasi. Lubinetsi sõnul on Vene sõdurid lõiganud ukrainlastel maha päid, suguelundeid, kõrvu, ninasid ja sõrmi. Ombudsmani sõnul on mõned Ukraina sõdurite hukkamisi läbi viidud Vene sõdurid tuvastatud ning üks neist hukkus sõjalise kokkupõrke ajal Ukraina vägedega.

Dmõtro Lubinets lisas, et 86 protsenti Vene sõjavangistuses olnud Ukraina sõdureid piinati füüsiliselt vangistuses olles. Lubinets rõhutas, et see pole ainult Ukraina hinnang, vaid ka ÜRO inimõiguste missioon on samasuguste numbriteni jõudnud. Ukrainska Pravda juhtis tähelepanu, et ombudsman ei täpsustanud, et millist tüüpi piinamist tehti. Lubinetsi sõnul ei saa sellistest asjadest avalikult rääkida, kuna kui Ukraina ametiisikud varem sellistest asjadest rääkisid, siis hakkasid venelased nende käes olevaid sõjavange veelgi julmemalt piinama.

Venemaa pommitas taas Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastit

Venemaa pommitas ülestõusmispühade ajal  taas Zaporižžja ja Dnipropetrovski oblastit.

Ukrainlased tähistasid 16. aprillil lihavõtteid, Vene väed tulistasid välja üle 50 raketi. Venemaa rünnakutest teatati Donetskis, Harkivis, Sumõs, Dnipropetrovskis, Zaporižžjas ja Mõkolaivis.

Venemaa vägede rünnakut tõttu hukkus Mõkolajivis vähemalt kaks inimest. Venemaa väed pommitasid Dnipropetrovski oblastis asuvat kirikut, kaks inimest sai vigastada, vahendas The Kyiv Independent. 

Zaporižžja oblasti kuberner Juri Malaško teatas pühapäeval õhtul, et Vene väed ründasid piirkonna tsiviiltaristut. 

Slovakkia lubatud hävitajad jõudsid Ukrainasse

Slovakkia kaitseministeerium teatas esmaspäeval, et riik andis Ukrainale üle 13 hävitajat Mig-29. Hiljuti saatis Poola Ukrainasse neli hävitajat, vahendas The Guardian. 

Brittide hinnangul kulub Ukraina demineerimiseks vähemalt kümnend

Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma hommikuses rindeülevaates esile, et Ukraina demineerimine võib vähemalt kümnendi aega võtta. Britid tõid esile, et maamiinidega seotud õnnetustest teatatakse Ukrainas iga päev. Kõige enam on mineeritud Hersoni ja Harkivi oblastid, mis olid varem Vene vägede okupatsiooni all.

Kuna algamas on kevad ning sellega kaasnevad põllutööd, siis suureneb maamiinide oht tsiviilisikutele.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 17 April 2023.

Find out more about Defence Intelligence's use of language: https://t.co/4mwUj4lkMJ

#StandWithUkraine pic.twitter.com/WrzCRcYzAJ

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) April 17, 2023

ISW: Vene kaitseministeerium teeb Wagneriga üha rohkem koostööd

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul teeb Venemaa kaitseministeerium üha rohkem koostööd Jevgeni Prigožini juhitud Wagner grupiga. Prigožin ja kaitseministeerium on omavahel tülis, kuid Moskva jätkab Wagneri varustamist kaasaegse relvastusega. 

ISW toob välja, et Prigožin on viimaste päevade jooksul vähendanud oma otsekoheseid kommentaare kaitseministeeriumi pihta. Vene sõjablogijad väidavad, et Wagneri väed kasutavad Bahmutis tanke T-90. Venemaa kasutab Bahmutis rünnakute läbiviimiseks üha rohkem õhudessantväelasi. 

Venemaa kaitseministeerium väitis pühapäeval, et palgasõdurite üksuse Wagner võitlejad vallutasid Bahmutis veel kaks piirkonda. Väidetavat pealetungi toetasid Vene armee langevarjurite üksused.

Wagner on juhtinud Venemaa katset vallutada Bahmut alates eelmisest suvest, mis on olnud mõlema poole jaoks sõja pikim ja ohvriterohkeim lahing.

Bahmut, kus enne sõda elas umbes 70 000 inimest, on olnud Venemaa peamiseks sihtmärgiks talvises pealetungis, mis on seni andnud vähe edu, hoolimata jalaväe lahingutest, mille intensiivsus oli Euroopas pärast teist maailmasõda ennenägematu.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 590 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 182 660 (võrdlus eelmise päevaga +590);

- tankid 3660 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 7087 (+4);

- lennukid 308 (+1);

- kopterid 293 (+0);

- suurtükisüsteemid 2804 (+9);  

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 538 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 285 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 2347 (+8);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5672 (+14);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 328 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.